Kaitsesin eile õhtul üht kodutööd. Pabistasin väga kõvasti, nagu ikka. Käed värisesid nii hullult, et vajutasin vahepeal hiirega asjadest mööda ja siis avanesid hoopis mingid valed asjad 😀
Kaitsmise ajal ma tahtsin, et Teams töötaks normaalselt (sest kaitsmine oli Teamsis), webcam ja bluetooth töötaks normaalselt (et kõrvaklappe saaks kasutada). Seega, pidin kasutama Windowsi. Mul dual-boot masin, okei, saab küll. Tulemus oli muidugi see, et ma kaitsmise ajal olin täiesti lost ja abitu kohati.
Kuna ma progen Linuxis, siis ma polnud väga kindel, mis mu arvutis Windowsi poolel üldse toimub. Õnneks programmid (VSC ja Rider) olid installitud, uuendatud ja olemas. Dotneti versiooni jõudsin ka kiirelt enne ära uuendada.
Siis oli vaja repod gitist alla tõmmata. Windowsis mul on alati veits segadus, et kuidas commandline käib, mistõttu eelistan WSLi kasutada terminalis, et kõik oleks nagu Linuxis. OK, see git clone oli kõvasti aeglasem ja veidramini käituv kui Linuxi poolel. Omaette lugu on see, et ma tegelikult ei saa aru, mis giti sees toimub, kui seda kasutada vaheldumisi Windowsi terminalis ja WSLis. Ühesõnaga, ei soovita.
Aga noh, sain asjad kätte. Siis oli vaja midagi käivitada ja noh, muidugi npm install vaja (sest värske clone ja node module’id puudu). No ja see võttis nii kaua nagu ta Linuxis mitte kunagi pole võtnud 😀 Vaatad siis juhtmilt seda progress bar’i ja teed aega parajaks. Õnneks sain seda aega kasutada selleks, et chatist leida elukaaslasele saadetud ühe varasema kodutöö deploy link (Javascriptis kirjutatud mäng, kust part ujub jões). Siis npm start ja mul ei tulnud meelde, mis porti React avaneb (sest Vue3, React, Aurelia2 avanevad kõik erinevale pordile). Mul arendusbrauser on Linuxis Edge ja seal on kõik bookmarkitud.
Ühesõnaga, kokku oli selline naljakas abitus ja kadunud olek kogu aja. Selgitasin ka õppejõule, et ma tegelt oskan arvutit kasutada küll 😀