5. Nov 2020 |

Kui kaua see aega võtab

Mind natukene rõhub see määramatus, et ma ei tea, kui kaua mingi asi aega võtab. Näiteks hetkel on 2 ainet – algoritmid ja C#. Mõlemad meeldivad aga kui mõlemal on tähtajad lähenemas, siis ma ei oska hinnata, kui kaua mul töö tegemiseks aega läheb. Ja see skaala on üsna raju selles mõttes, et ma ei tea, kas läheb 2 päeva mingi algoritmi harutamiseks või läheb 2 tundi 🙂

C# semestritöö on põhimõtteliselt selline, et kogu aeg on võimalik ka ainult sellele ära kulutada. Ja samas ei tea, kas puruneb töö käigus Git, mida on vaja remontima hakata või laguneb Rider ära vms. Määramatust on päris palju, millest siis omakorda tekib hirm ja ärevus.

21. Oct 2020 |

Python OOP – objektorienteeritud programmeerimine

Kuna ma ise sellega olin aasta tagasi üsna hädas, sest pea lihtsalt ei võtnud seda abstraktsiooni nii lennult, siis laia pintsliga kirjutasin siia (võimete piires) natuke selgitustega töötavat objektorienteeritud Pythoni koodi:

github.com/robineero/my-python-jam/tree/master/oop-jam

Mõni objekt, mõni meetod ja natuke funktsionaalsust. Ehk on kellelegi veel abiks, kes aru ei saa, kuidas objektid töötavad. See võib sisaldada vigu igal pool aga noh, see ongi jam.

17. Oct 2020 |

3. semester – teise kuu keskel

Sorry, et ma ei ole jõudnud õppimisest kirjutada. See semester on üsna kiire olnud. Aga järgemööda nüüd püüan natuke valgustada, mis koolis toimub 🙂

Veenduge

Aina enam pean endale meelde tuletama, et kui millegi uue õppimisel on  tunne, et “ma ei oska seda seda üldse” või  “ma ei saa mitte midagi aru”, siis see ongi õige koht, kus olla ja kust alustada. Ja end rahustama, et see ei ole maailma lõpp, kui mingit asja isegi esimese korraga tehtud ei saa, sest õppeprotsess ongi iga kord erinev ja individuaalne.

Lorentsi “süsteemide selitamine” hulgateooriast on siin ka abiks mõistmisel, kuidas teadmine tekib.

Kui miski huvitab

Olen märganud, et kui mind miski huvitab, siis ma võin seda teha väsimatult tundide viisi. Olgu selleks algoritmide lahendamine, veebitehnoloogia või isegi C#. Või EDRide joonistamine. Või giti remontimine. Võin ennast täiesti ära unustada neid nokitsedes.

Aga kui peab tegema midagi, mis mind üldse ei huvita – näiteks see õnnetu arvutigraafika valikaine – siis peab ennast kõvasti sundima.

Andmebaasid

Seni üsna kasulik aine. Eriti kombinatsioonis Lorentsi hulgateooriaga. Aga ma ei saa aru, miks õppejõud Priit Raspel ei kasuta praktikumides ja loengutes enda soovitatud Vertabelot, mis teeb seose jooned automaatselt sirged ja laseb kasutada korduvaid olemite nimesid (kuigi annab sellekohase veateate). Nii ta ei peaks tegelema viltuste joontega ja sama sõna erinevate versioonide väljamõtlemisega (nt isik, isic, isikk, izik, isssikkkk jne), kui ta ERDi näiteid joonistab. Aga noh, 7. nädala lõpuks olen sellega juba harjunud 🙂

C#

Minu jaoks kõige hirmutavam aine. Õppejõud ütles, et 50% ei saa läbi ainest ja sain aru, et järgmise semestri hajussüsteemid tulevad selle C# baasil edasi. Javas aitas mind kõvasti soomlaste MOOC aga C# jaoks ei ole midagi sarnast leidnud.

Samuti ei ole päris täpselt aru saanud, et milleks C# vajalik või mille poolest eriline või mis märksõnaga seda peaks kuskil arendusfirmades märkama (.NET?). Lihtsalt mul ei ole tutvusringkonnas olnud mitte kellegagi sellest keelest juttu. Pigem Java, TypeScript, Python jne. Samas Tiobe 5. koht hetkel. Seega, paneme kõik välja ja vaatame kuhu see jõuab. Äkki on tõesti hea. Hetkel mul ei ole ühtegi mõtet, mida ma selle keelega huvitavat teha saan.

Seni on mulje selline, et nii palju jama mul ei ole ühegi keelega seni olnud tehniliselt poolelt. Nii Rider‘i erroreid, mingeid koodi crashimisi täiesti suvalise koha peal, giti jamasid jne. Python ja Java selle kõrval töötasid (vähemalt õppetöös) ikka eriti sujuvalt 😀

Algoritmid

Vaimustun. Väga lahe õppejõud. Aga hirmus aine on ka, et ei tea, kas pea võtab lõpuni ikka. Aine lehe leiab siit.

Veebitehnoloogia

Üks lemmik aineid. Ootan huviga igat kodutööd ja teen hea meelega ise juurde. Selle aine Moodle foorum on parim meelelahutus.

Sotsiaalmeedia

Eelmise semestri lõpus panin endale sotsiaalmeedia piirangu ja see tõstis märgatavalt mu produktiivsust. Hetkel tunnen, et peaksin sama uuesti tegema. Sotsiaalmeedia segab kohutavalt.

Arvutigraafika

Tegin ühe halva valiku juba sel semestril ja selleks on valikaine nimega Arvutigraafika (ICD0002). Õppejõud ja kõik on väga tore – pole viga midagi – aga see täiesti vale asi võrreldes sellega, mida ma arvasin, et see on. Ma arvasin, et see on midagi sellist nagu kasutajaliidese prototüüpimine, Sketch, Figma, CSS nagu www ja Aku jne seda teeb, ligipääsetavus jne. Aga ei. See on 3D joonestamine ja ma hetkel ei oska üldse rõõmu tunda sellest sülle kukkunud võimalusest seda õppida 😀 Ei teagi mis teha sellega.

9. Oct 2020 |

Priviligeeritud

Pisut koduõppest. Kui ma kodus õpin, siis ma töötan kahe(!) arvutiga, millest üks on loenguvideo mängimiseks. Kokku on avatud 3 ekraani.

Kuna loenguvideo pausile panemiseks, kiiruse muutmiseks, tagasi kerimiseks jne tab’ide või akende vahel liikumine + hiirega hullamine on lihtsalt ebaergonoomiline. IDEs kaob järg, joonistuses kaob järg jne.

Võrdluseks eraldi arvutis:

  • üles-alla nool on video esituse kiiruse muutmiseks (kus niisama jutt paned 2x, kus vaja trükkida paned 0.75x vms)
  • space on pausi jaoks
  • vasak-parem on edasi-tagasi kerimiseks, kui mingi koht jäi tähele panemata

Eriti hea, kui õppejõul on video Youtube’is kuna seal on kiiruse jaoks shortcutid olemas ja need videod töötavad tehniliselt paremini kui kooli Echo360 lahendus.

Aga ma saan aru, et see on täielik luksus. On peresid, kus on 1 arvuti kõigi peale, on peresid, kus pole üldse arvutit jne. Et koduõpet teha hea kasutajakogemusega on vaja ikka nii heal järjel ja nii hea õnnega olla.

4. Sep 2020 |

TalTech, COVID-19 ja tööõnnetus

See postitus ja see lehekülg tunduvad hetkel väga koomilised. Kohe selgitan.

Eile (03.09) õhtul 20:29 tuli TalTechi listi e-mail, kus anti teada, et IT-kolledžis oli selle semestri esimene COVID-19 haigusjuhtum. See tähendab, et üliõpilasel, kes osales õppetöös, diagnoositi COVID. Lisaks info, et:

“Kõik nakatunu lähikontaktid on välja selgitatud ning nad on samuti jäänud eneseisolatsiooni oma tervist jälgima. Üliõpilasi, kes on viibinud nakatunuga ühes loengus on sellest eraldi teavitatud.”

Täna, see on 1 päev(!) hiljem, oli ICO-314s 3 tundi(!) kestev loeng aines Programmeerimine C# keeles (ICD0008).

IT-kolledži auditoorium ICO-314, kus on 210 kohta aga ainele registreerunud 261 tudengit. Programmeerimine C# keeles (ICD0008) esimene loeng, 04.09.2020.

Esiteks, selle audika (ICO314) suurus on 210 kohta. Ainele oli registreerunud 261 tudengit (õppejõu sõnutsi 3. septembri seisuga). Siin on juba error, mis mingigi RMP (risk management plan) olemasolul oleks pidanud kõik punaseks värvima. Meil on COVID + esimene juht koolis päev varem + inimesi on rohkem kui toole + koosviibimise aeg on kolm tundi + puudub vajadus kohal olla + teada on, et kõik tulevad (sest esimene loeng ja me pole kellelegi Moodle key’d ega video linki andnud mingil põhjusel).

Teiseks, tegemist on täiesti uue ainega, semestri esimese loenguga ja uue õppejõuga kõigile tudengitele (st õppejõuga tüüpõppekavas veel kokkupuudet ei ole). Seega, KÕIK tulevad kohale, sest esimene loeng tavaliselt selgitab õppetöökorraldust. See tähendab, et sa saad teada mida sa aines tegema pead, mida sa kursuse jooksul õpid, kuhu töid pead saatma, kas sa pead kohal käima kuskil, mis programme kasutama jne. See on kõik tudengi jaoks äärmiselt oluline info.

Kolmandaks, loengust on otseülekanne. Aga konks on selles, et keegi ei tea linki, kust seda vaadata saab. Link ilmus loengu 60. minuti paiku Moodlesse. Moodle juurdepääs on aga ka piiratud enrollment key’ga, mille sai samuti teada loengu 60. minuti paiku. Kui sa ei ole seal kohapeal, siis sa seda teada ei saa.

Kuidas see oleks pidanud olema

Arvestades, et koolis oli just COVID-positiivne inimene, siis ei topi mitte mingil juhul 210 kohalisse audikasse 260 inimest 3ks tunniks. Seda enam, et loengust on otseülekanne 😀

Loengu ülekande link jagatakse kõigile loengu alguses enne audikasse sisenemist ja antakse soovitus ära minna, sest toole on vähem kui inimesi. Ühtlasi, kuna loengust toimub otseülekanne, siis puudub põhjendatud vajadus kohapeal viibida.

Veelgi parem, kui Moodle enrollment key ja Echo360 link oleks tulnud e-mailile 🙂

Kuidas oli see lähiajaloos

10. juunil toimus samas auditooriumis Python CodeClub, mille reeglid olid järgmised:

“Since we want this to be as safe as possible, we are limiting the attendance to 40 people. We will provide hand sanitisers at entrance, please wear a mask if possible and seating will in a way that we respect social distancing. Avoid hugging, shaking hands or standing too close to other participants.”

See tähendab, et audikasse lubati 6 korda(!) vähem inimesi. See on päris pöörane kontrast tänasega.

Tööõnnetus

Ühtlasi on tänaseks õhtuks teavitatud juba 5st COVID-positiivsest tudengist TalTechis. Aga noh, ma arvan, et see C# aine loeng oli lihtsalt tööõnnetus. Ühtlasi, arvasin, et esimene COVID-positiivne tudeng ilmub välja 2. nädalal aga läks siiski palju kiiremini.

25. Aug 2020 |

VÕTA uus kord, hind ja protseduur TalTechis

VÕTA tähendab pikemalt lahti kirjutatuna “varasemate õpingute ja töökogemuse arvestmine” ning seda võimalust pakuvad mitmed Eesti ülikoolid. See on tasuline võimalus arvestada varasemaid õpinguid ja töökogemust näiteks õpingute osana – et ei peaks näiteks sama sisuga ainet korduvalt läbima.

Maksta tuleb avalduse läbivaatamise ja ainepunktide eest. Algavast semestrist lähevad VÕTAga tehtud ained semestri õppekoormuse arvestusse. Varasemalt neid õppekoormuse hulka ei arvestatud vaid anti lihtsalt ainepunktid. Protseduur näeb välja selline:

1. Taotlus (tuleb ise teha ÕISis)
2. Taotluse läbivaatamine (tehakse dekanaadis)
3. Arve esitamine ja tasumine
4. Hindamine (teeb õppekava programmijuht.)
5. Otsus

Olen seda võimalust ühel korral kasutanud ning tundub, et mõned kohustuslikud ained võiks saada veel arvestatud varasemaste õpingute põhjal. Minu viimase (3 EAP mahus) taotluse puhul on hinnad vastavalt:

  • Taotluse läbivaatamise tasu (iga esitatud taotluse kohta) 15 eurot.
  • Õpitu arvestamise taotlemisel mahus kuni 30 EAP (k.a) on tasumäär 12 euro / EAP

Oluline on teada, et kogu summa (hindamise tasu + ainepunktide tasu) tuleb maksta enne kui avaldus üldse hindajale saadetakse. Kui hindaja lükkab avalduse tagasi, siis ainepunktide eest tasutud summat ei tagastata.

Hetkel ma ise näiteks ootangi, kas 51 euro eest saan 3 EAPd või ei saa mitte midagi 🙂

24. Aug 2020 |

3. semester algab nädala pärast

Uue semestri alguseni on jäänud nädal ning homsest saab ainetele registreeruda. Uuel semestril ootavad mind järgmised kohustuslikud ained:

Kuna need annavad kokku 27 EAP, siis pean midagi juurde valima, et 30 EAP koormust täis saada. Veel ei ole otsustanud, missuguse valikaine võtan.

Eks hirmu ja ärevust ikka natuke on uue semestri ees. See veebitehnoloogiate kursus (php, css, javascript, API, MySQL) ja andmebaasisüsteemide alused olid ühed nendest ainetest, mille pärast ma üldse nüüd kooli läksin. Loodan, et saab kõvasti targemaks 🙂

Võrdlus Tartuga: Kui Tartu Ülikoolis algas ainetele registreerumine, siis oli ÕIS alati üle koormatud ja mingitele ainetele joosti tormi. Aga ma ei ole seni aru saanud, mis TalTechis võiksid olla sellised populaarsed “täis maja” ained, kuhu kõik tahaksid hirmsasti minna.

1. Jun 2020 |

2. semester sai täna läbi

Täna hommikul oli esimene õppeaasta viimane eksam minu jaoks. Varasemalt olen semestrit jooksvalt kajastanud:

Kuidas läks? Kõik ained sai tehtud üle ootuste hästi. Kokku 5 ainet, 30 EAP’d ja Helsingi Ülikoolist 10 EAP jagu Javat juurde. Aga ma olen üsna kindel, et need head hinded väga hästi minu oskuseid (nt kõrgemas matemaatikas või arvutivõrkude tundmises) ei peegelda küll 😀 Samasugust ülevaadet nagu 1. semestri ainetest ei oska esimese hooga kirjutada aga aegamööda ehk midagi meenub. Hetkel tundub, et esimese aasta enim mõtlemist mõjutanud aine oli Peeter Lorentsi “Hulgad, seosed, süsteemid”. Kindlasti soovitan, kui keegi veel mõtleb sellele.

Kirjutan edasi nii nagu juhtub ja asjad aegamööda meelde tulevad.

Continue reading “2. semester sai täna läbi”

21. May 2020 |

Tanel Tammet tarkvara arhitektuurist

See on üks “Sissejuhatus infotehnoloogiat” kursuse loengutest, mis kuidagi on jäänud eriliselt meelde. Ma olen seda püüdnud sundida kuulama ka inimesi, kes tegelevad tarkvaraarenduse teenuse tellimisega, et nad saaksid paremini aru, mis on oluline, kuidas erinevad osapooled mõtlevad, kus on keerukused jne. See on väga hea üldine selgitus paljudele asjadele, mis tõenäoliselt ette tulevad.

Slaidid ja mõned ajapunktid ka:

  • 7:20 Keegi ei aja lihtsust taga peale selle inimese, kes arhitektuuri eest vastutab. Enamik inimesi püüab teha tarkvara keerulisemaks, mitte lihtsamaks. Aga vaja oleks survestada teha lihtsamaks.
  • 9:45 Tarkvarasüsteemid on automaatselt keerulisemad kui miski muu.
  • 10:40 Kui arendaja kirjutab tarkvara, siis sa ei saa temast mõelda kui ehitajast.
  • 34:30 Kui sa mõtled suurest süsteemis, siis nad kõik on frameworkid, mitte nagu lihtsalt installeeritav tarkvara nagu Word vms.
  • 35:40 Info on igal pool väga erinev. Igal vennal on oma andmebaas. See vend, kes neid andmeid tahab kasutada, peab enne üldse aru saama, mis andmed seal on, mida sealt üldse küsida saab, kuidas andmed kodeeritud jne. Ta ei saa sellest kuskilt mujalt teada kui nende inimeste käest, kes seda arendasid 🙂

Loengus viidatud tekstid:

 

15. May 2020 |

Coding is not ‘fun’

Vana tekst Aeonist: Coding is not ‘fun’, it’s technically and ethically complex , 09.2016

Ma olen seda ka rääkinud, et IT-hariduse ja IT-õppe (turundus)kommunikatsioon on kohati üsna misleading ja lootuses, et võibolla mõni tulevane tudeng seda loeb, siis püüan natuke teist poolt ka näidata 🙂

Lisaks veel vanem tekst aga see on ühest teisest olulisest asjast: The Iceberg Secret, Revealed, Joel Spolsky, 2002

Muudest asjadest: Facebook ostis 400M dollari eest Giphy ehk kodulehe, kuhu saab gif’e üles laadida ja rakendus Slice (formerly known as MyPizza), mille kaudu saab internetist pitsat tellida tõstis 34M dollarit. See näitab minu arust, kui segasel ajal me elame 🙂