9. Feb 2021 |

Notes for myself: Videos of lectures – how I watch

On fridays I have up to 9 hours of lecture videos to watch. It is split into 3 x 3h videos. Each “video” on Echo360 is actually 3 files: audio file, video of computer screen (presentation) and view from camera to blackboard.

I download screen and audio files from Echo. In order to get video with audio as one file I join them with:

ffmpeg -i video.m4s -i audio.m4s -c:v copy -c:a aac output.mp4

As 3 videos per every friday over 16 weeks would make 48 videos I try to join videos of every week by using:

ffmpeg -f concat -safe 0 -i list.txt -c copy output.mp4

So I have 16 videos on my Youtube for these subjects. List.txt is list of files structured like:

file '00-video.mp4'
file '01-video.mp4'

In order to skim through the video first I use opportunity to speed up the video. I mark down important parts and the work through the material.

8. Feb 2021 |

Youtube videos faster than 2x

Just use this javascript in brownser console (open with F12 and choose console). You can replace this 2.75 in the end with what you want. I use it to watch 3h of lecture in one hour because estonians simply talk slowly 🙂

document.querySelectorAll('video').forEach(v => v.playbackRate = 2.75)

For convenient use you can save it as a bookmark and it should change the speed of the video:

javascript:document.querySelectorAll('video').forEach(v => v.playbackRate = 2.75)

13. Jan 2021 |

Koolis kÀimine ja keskkond

Selle artikli mÔjul tekkis mÔte vaadata, missugune on olnud umbes 10 aasta jooksul muutus keskkonnajÀljes, mida Ôpingud tekitavad.

Tartu Ülikoolis (2007-2012) kĂ€ies oli tunne, et ĂŒlikool on ĂŒks suur PowerPoint, kuna see oli peamine Ă”ppematerjali formaat. VĂ€ljaprinditud slaidid kĂ€sikirjaliste mĂ€rkmete ja kommentaaridega. Lisaks Ă”pikud. Nendega sahistasin efektiivselt TÜ raamatukogus. Ühtegi energiatarbijat ei olnud. Arvutiga töötamine toimus kodus suure arvutiga ja seisnes peamiselt konspekti trĂŒkkimises.

SĂŒlearvutit ei olnud mitte kellelgi. Alles 5. kursusel ilmusid esimesed sĂŒlearvutid (1-2, mitte rohkem) auditooriumisse. Ka nutitelefone ei olnud kellelgi (enda esimese sain 5. kursusel – Sony Xperia Neo). Seega tĂ€helepanu hajumisega oli muret palju vĂ€hem kui praegu. Alguses ei olnud Facebooki ka 🙂

Koolis kĂ€isin kĂ”ik 5 aastat jalgrattaga – 3 km kooli ja sama palju tagasi. Ainult kĂ”ige suurema lumega, kui ĂŒldse sĂ”ita ei saanud, kĂ€isin bussiga aga need olid mĂ”ned ĂŒksikud korrad.

Loeksin selle koolis kÀimise keskkonnajÀlje vÀga minimaalseks.

EBSis (2016-2019) kĂ€ies tekitasin tĂ”enĂ€oliselt kĂ”ige suurema jalajĂ€lje autoga (Subary Legacy, nelivedu, 110kW, 1994 cm3). Nimelt, kuna kool algas kell 18 (kui Ă”igesti mĂ€letan) ja kool asus Tallinna sĂŒdalinnas, siis pidin kuni 4x nĂ€dalas sukelduma tipptunni-liiklusesse 🙂 Kusjuures, teepikkus kontorist kooli oli samuti 3 km.

Suurt slaidide printimist ei mĂ€leta aga midagi ilmselt sai trĂŒkitud. Osades ainetes oli oluline kĂ€sikirjaline konspekt, sĂŒlearvutis konspekteerimist oli kĂŒll. Kui autot mitte arvestada, siis keskkonnajĂ€lg TÜga ĂŒsna sarnane.

TalTechis on kogu Ă”ppe keskkonnajĂ€lg varasemaga maksimaalne. Ilma arvutita inimest auditooriumis naljalt ei ole. Paljud loengud on videona ka olemas (mis on vĂ€ga tore) ja videost on kujunenud peamine Ă”ppematerjal, mis omakorda on kĂŒllalt ajakulukas formaat. Konspekt vĂ”i Ă”pik* oleks ehk palju kiiremini tarbitav 🙂 Aga kuna Echo360 keskkond on ebamugav vaadata, siis olen kĂ”ik videod endale omakorda Youtube’i ĂŒmber tĂ”stnud. See tĂ€hendab, et andmeid on nĂŒĂŒd veel mitu korda rohkem, mida serverid peavad hoidma ja serveerima. Kui kĂ”ik tundengid sama teevad, siis tuleb sellest pĂ€ris Ă”udus kokku.

Ma olen gigabaitide viisi videosid striiminud, alla laadinud, kokku liiminud, ĂŒles laadinud ja uuesti striiminud. Ma arvan, et see keskkonnajĂ€lg on ĂŒsna suur 😀 Sorry.

12. Jan 2021 |

IADB IT-sĂŒsteemide arendus – 3. semestri lĂ”pp

TĂ€na (11.01.2021) oli  mul selle semestri viimane eksam. Üldine tunne on selline nagu semester oleks olnud ainult rongiĂ”nnetus aga kui lĂ€hemalt vaadata, siis ei olnud midagi hullu.

Tehtud sai kolm kohustuslikku ainet. Ühes kohustuslikus aines ebaĂ”nnestusin ja lisaks tegin ĂŒhe kohustusliku aine VÕTAga. Seega selle semestri tulemuseks on 18 EAP + 6 EAP VÕTAga = 24 EAP. Loodetavasti ei pea ainepunktide eest veel maksma hakkama 🙂

Koguarvestuses 78/108 EAP kohustuslikest ainetest on praeguseks tehtud.

Continue reading “IADB IT-sĂŒsteemide arendus – 3. semestri lĂ”pp”

28. Nov 2020 |

TĂ€helepanek – tahvel

Kuna Echo360 loengute jĂ€relvaatamine on ĂŒsna… nagu ta on, siis ma ripin kĂ”ik videod (mis on omaette vĂ€ike tööke*) ja panen endale Youtube’i, kus kiiruse kontroll, timestamping, kĂ”igis seadmetes töötamine jne on palju parem.

Aga sellel on ĂŒks nĂ”rk koht – kui Ă”ppejĂ”ud kasutab tahvlit 🙂 Sellisel juhul ma pean rippima 2 videot ja vaatamisel kuidagi navigeerima nende vahel.

Aga ma saan aru, et mingit head tehnilist lahendust ei ole hetkel olemas, kuidas arvutisse asju “tahvliliku kogemusega” saaks joonistada. Ago joonistab hiirega. Vahepeal Excalidraw‘s, enamasti Paintis, vahepeal Microsoft Whiteboardis. PĂ”himĂ”tteliselt graafikalauaga see isegi toimiks aga graafika laua kasutamine (nii et see mugav tunduks) vĂ”tab pĂ€ris kaua aega ja eeldada, et kĂ”ik Ă”ppejĂ”ud ennast klassis graafikalauaga hĂ€sti tunneks on ebamĂ”istlik oodata. Mul endalgi vedeleb pĂ”himĂ”tteliselt kasutamata Wacom Intuos kapi otsas ja ei leia head kasutust.

Jalutamas kÀisin, siis kuulasin Stack Overflow Podcasti, kus rÀÀgiti IT-haridusest. Oli huvitav ja vast sobib siia ka.

Nt see koht, kus rÀÀgiti, et nr 1 oskus on AWSi hĂ€sti tunda, mis on “the new cool programming language“.

*Kuna TalTechi Echo360 seadistus hetkel annab vĂ€lja heliriba ja 2 (ilma helita) videoriba, siis tuleb need ise kokku kleepida pĂ€rast brauseri Network tab’i kaudu allalaadimist. Ametlikku allalaadimise vĂ”imalust ei ole enamasti sisse lĂŒlitatud. Vanemate videote (nt 2018) seadistuses on heliriba pandud videote kĂŒlge.

5. Nov 2020 |

Kui kaua see aega vÔtab

Mind natukene rĂ”hub see mÀÀramatus, et ma ei tea, kui kaua mingi asi aega vĂ”tab. NĂ€iteks hetkel on 2 ainet – algoritmid ja C#. MĂ”lemad meeldivad aga kui mĂ”lemal on tĂ€htajad lĂ€henemas, siis ma ei oska hinnata, kui kaua mul töö tegemiseks aega lĂ€heb. Ja see skaala on ĂŒsna raju selles mĂ”ttes, et ma ei tea, kas lĂ€heb 2 pĂ€eva mingi algoritmi harutamiseks vĂ”i lĂ€heb 2 tundi 🙂

C# semestritöö on pÔhimÔtteliselt selline, et kogu aeg on vÔimalik ka ainult sellele Àra kulutada. Ja samas ei tea, kas puruneb töö kÀigus Git, mida on vaja remontima hakata vÔi laguneb Rider Àra vms. MÀÀramatust on pÀris palju, millest siis omakorda tekib hirm ja Àrevus.

21. Oct 2020 |

Python OOP – objektorienteeritud programmeerimine

Kuna ma ise sellega olin aasta tagasi ĂŒsna hĂ€das, sest pea lihtsalt ei vĂ”tnud seda abstraktsiooni nii lennult, siis laia pintsliga kirjutasin siia (vĂ”imete piires) natuke selgitustega töötavat objektorienteeritud Pythoni koodi:

github.com/robineero/my-python-jam/tree/master/oop-jam

MÔni objekt, mÔni meetod ja natuke funktsionaalsust. Ehk on kellelegi veel abiks, kes aru ei saa, kuidas objektid töötavad. See vÔib sisaldada vigu igal pool aga noh, see ongi jam.

17. Oct 2020 |

3. semester – teise kuu keskel

Sorry, et ma ei ole jĂ”udnud Ă”ppimisest kirjutada. See semester on ĂŒsna kiire olnud. Aga jĂ€rgemööda nĂŒĂŒd pĂŒĂŒan natuke valgustada, mis koolis toimub 🙂

Veenduge

Aina enam pean endale meelde tuletama, et kui millegi uue Ă”ppimisel on  tunne, et “ma ei oska seda seda ĂŒldse” vĂ”i  “ma ei saa mitte midagi aru”, siis see ongi Ă”ige koht, kus olla ja kust alustada. Ja end rahustama, et see ei ole maailma lĂ”pp, kui mingit asja isegi esimese korraga tehtud ei saa, sest Ă”ppeprotsess ongi iga kord erinev ja individuaalne.

Lorentsi “sĂŒsteemide selitamine” hulgateooriast on siin ka abiks mĂ”istmisel, kuidas teadmine tekib.

Kui miski huvitab

Olen mÀrganud, et kui mind miski huvitab, siis ma vÔin seda teha vÀsimatult tundide viisi. Olgu selleks algoritmide lahendamine, veebitehnoloogia vÔi isegi C#. VÔi EDRide joonistamine. VÔi giti remontimine. VÔin ennast tÀiesti Àra unustada neid nokitsedes.

Aga kui peab tegema midagi, mis mind ĂŒldse ei huvita – nĂ€iteks see Ă”nnetu arvutigraafika valikaine – siis peab ennast kĂ”vasti sundima.

Andmebaasid

Seni ĂŒsna kasulik aine. Eriti kombinatsioonis Lorentsi hulgateooriaga. Aga ma ei saa aru, miks Ă”ppejĂ”ud Priit Raspel ei kasuta praktikumides ja loengutes enda soovitatud Vertabelot, mis teeb seose jooned automaatselt sirged ja laseb kasutada korduvaid olemite nimesid (kuigi annab sellekohase veateate). Nii ta ei peaks tegelema viltuste joontega ja sama sĂ”na erinevate versioonide vĂ€ljamĂ”tlemisega (nt isik, isic, isikk, izik, isssikkkk jne), kui ta ERDi nĂ€iteid joonistab. Aga noh, 7. nĂ€dala lĂ”puks olen sellega juba harjunud 🙂

C#

Minu jaoks kĂ”ige hirmutavam aine. ÕppejĂ”ud ĂŒtles, et 50% ei saa lĂ€bi ainest ja sain aru, et jĂ€rgmise semestri hajussĂŒsteemid tulevad selle C# baasil edasi. Javas aitas mind kĂ”vasti soomlaste MOOC aga C# jaoks ei ole midagi sarnast leidnud.

Samuti ei ole pĂ€ris tĂ€pselt aru saanud, et milleks C# vajalik vĂ”i mille poolest eriline vĂ”i mis mĂ€rksĂ”naga seda peaks kuskil arendusfirmades mĂ€rkama (.NET?). Lihtsalt mul ei ole tutvusringkonnas olnud mitte kellegagi sellest keelest juttu. Pigem Java, TypeScript, Python jne. Samas Tiobe 5. koht hetkel. Seega, paneme kĂ”ik vĂ€lja ja vaatame kuhu see jĂ”uab. Äkki on tĂ”esti hea. Hetkel mul ei ole ĂŒhtegi mĂ”tet, mida ma selle keelega huvitavat teha saan.

Seni on mulje selline, et nii palju jama mul ei ole ĂŒhegi keelega seni olnud tehniliselt poolelt. Nii Rider‘i erroreid, mingeid koodi crashimisi tĂ€iesti suvalise koha peal, giti jamasid jne. Python ja Java selle kĂ”rval töötasid (vĂ€hemalt Ă”ppetöös) ikka eriti sujuvalt 😀

Algoritmid

Vaimustun. VÀga lahe ÔppejÔud. Aga hirmus aine on ka, et ei tea, kas pea vÔtab lÔpuni ikka. Aine lehe leiab siit.

Veebitehnoloogia

Üks lemmik aineid. Ootan huviga igat kodutööd ja teen hea meelega ise juurde. Selle aine Moodle foorum on parim meelelahutus.

Sotsiaalmeedia

Eelmise semestri lÔpus panin endale sotsiaalmeedia piirangu ja see tÔstis mÀrgatavalt mu produktiivsust. Hetkel tunnen, et peaksin sama uuesti tegema. Sotsiaalmeedia segab kohutavalt.

Arvutigraafika

Tegin ĂŒhe halva valiku juba sel semestril ja selleks on valikaine nimega Arvutigraafika (ICD0002). ÕppejĂ”ud ja kĂ”ik on vĂ€ga tore – pole viga midagi – aga see tĂ€iesti vale asi vĂ”rreldes sellega, mida ma arvasin, et see on. Ma arvasin, et see on midagi sellist nagu kasutajaliidese prototĂŒĂŒpimine, Sketch, Figma, CSS nagu www ja Aku jne seda teeb, ligipÀÀsetavus jne. Aga ei. See on 3D joonestamine ja ma hetkel ei oska ĂŒldse rÔÔmu tunda sellest sĂŒlle kukkunud vĂ”imalusest seda Ă”ppida 😀 Ei teagi mis teha sellega.

9. Oct 2020 |

Priviligeeritud

Pisut koduĂ”ppest. Kui ma kodus Ă”pin, siis ma töötan kahe(!) arvutiga, millest ĂŒks on loenguvideo mĂ€ngimiseks. Kokku on avatud 3 ekraani.

Kuna loenguvideo pausile panemiseks, kiiruse muutmiseks, tagasi kerimiseks jne tab’ide vĂ”i akende vahel liikumine + hiirega hullamine on lihtsalt ebaergonoomiline. IDEs kaob jĂ€rg, joonistuses kaob jĂ€rg jne.

VÔrdluseks eraldi arvutis:

  • ĂŒles-alla nool on video esituse kiiruse muutmiseks (kus niisama jutt paned 2x, kus vaja trĂŒkkida paned 0.75x vms)
  • space on pausi jaoks
  • vasak-parem on edasi-tagasi kerimiseks, kui mingi koht jĂ€i tĂ€hele panemata

Eriti hea, kui Ă”ppejĂ”ul on video Youtube’is kuna seal on kiiruse jaoks shortcutid olemas ja need videod töötavad tehniliselt paremini kui kooli Echo360 lahendus.

Aga ma saan aru, et see on tĂ€ielik luksus. On peresid, kus on 1 arvuti kĂ”igi peale, on peresid, kus pole ĂŒldse arvutit jne. Et koduĂ”pet teha hea kasutajakogemusega on vaja ikka nii heal jĂ€rjel ja nii hea Ă”nnega olla.

4. Sep 2020 |

TalTech, COVID-19 ja tööÔnnetus

See postitus ja see lehekĂŒlg tunduvad hetkel vĂ€ga koomilised. Kohe selgitan.

Eile (03.09) Ă”htul 20:29 tuli TalTechi listi e-mail, kus anti teada, et IT-kolledĆŸis oli selle semestri esimene COVID-19 haigusjuhtum. See tĂ€hendab, et ĂŒliĂ”pilasel, kes osales Ă”ppetöös, diagnoositi COVID. Lisaks info, et:

“KĂ”ik nakatunu lĂ€hikontaktid on vĂ€lja selgitatud ning nad on samuti jÀÀnud eneseisolatsiooni oma tervist jĂ€lgima. ÜliĂ”pilasi, kes on viibinud nakatunuga ĂŒhes loengus on sellest eraldi teavitatud.”

TÀna, see on 1 pÀev(!) hiljem, oli ICO-314s 3 tundi(!) kestev loeng aines Programmeerimine C# keeles (ICD0008).

IT-kolledĆŸi auditoorium ICO-314, kus on 210 kohta aga ainele registreerunud 261 tudengit. Programmeerimine C# keeles (ICD0008) esimene loeng, 04.09.2020.

Esiteks, selle audika (ICO314) suurus on 210 kohta. Ainele oli registreerunud 261 tudengit (Ă”ppejĂ”u sĂ”nutsi 3. septembri seisuga). Siin on juba error, mis mingigi RMP (risk management plan) olemasolul oleks pidanud kĂ”ik punaseks vĂ€rvima. Meil on COVID + esimene juht koolis pĂ€ev varem + inimesi on rohkem kui toole + koosviibimise aeg on kolm tundi + puudub vajadus kohal olla + teada on, et kĂ”ik tulevad (sest esimene loeng ja me pole kellelegi Moodle key’d ega video linki andnud mingil pĂ”hjusel).

Teiseks, tegemist on tĂ€iesti uue ainega, semestri esimese loenguga ja uue Ă”ppejĂ”uga kĂ”igile tudengitele (st Ă”ppejĂ”uga tĂŒĂŒpĂ”ppekavas veel kokkupuudet ei ole). Seega, KÕIK tulevad kohale, sest esimene loeng tavaliselt selgitab Ă”ppetöökorraldust. See tĂ€hendab, et sa saad teada mida sa aines tegema pead, mida sa kursuse jooksul Ă”pid, kuhu töid pead saatma, kas sa pead kohal kĂ€ima kuskil, mis programme kasutama jne. See on kĂ”ik tudengi jaoks ÀÀrmiselt oluline info.

Kolmandaks, loengust on otseĂŒlekanne. Aga konks on selles, et keegi ei tea linki, kust seda vaadata saab. Link ilmus loengu 60. minuti paiku Moodlesse. Moodle juurdepÀÀs on aga ka piiratud enrollment key’ga, mille sai samuti teada loengu 60. minuti paiku. Kui sa ei ole seal kohapeal, siis sa seda teada ei saa.

Kuidas see oleks pidanud olema

Arvestades, et koolis oli just COVID-positiivne inimene, siis ei topi mitte mingil juhul 210 kohalisse audikasse 260 inimest 3ks tunniks. Seda enam, et loengust on otseĂŒlekanne 😀

Loengu ĂŒlekande link jagatakse kĂ”igile loengu alguses enne audikasse sisenemist ja antakse soovitus Ă€ra minna, sest toole on vĂ€hem kui inimesi. Ühtlasi, kuna loengust toimub otseĂŒlekanne, siis puudub pĂ”hjendatud vajadus kohapeal viibida.

Veelgi parem, kui Moodle enrollment key ja Echo360 link oleks tulnud e-mailile 🙂

Kuidas oli see lÀhiajaloos

10. juunil toimus samas auditooriumis Python CodeClub, mille reeglid olid jÀrgmised:

“Since we want this to be as safe as possible, we are limiting the attendance to 40 people. We will provide hand sanitisers at entrance, please wear a mask if possible and seating will in a way that we respect social distancing. Avoid hugging, shaking hands or standing too close to other participants.”

See tÀhendab, et audikasse lubati 6 korda(!) vÀhem inimesi. See on pÀris pöörane kontrast tÀnasega.

TööÔnnetus

Ühtlasi on tĂ€naseks Ă”htuks teavitatud juba 5st COVID-positiivsest tudengist TalTechis. Aga noh, ma arvan, et see C# aine loeng oli lihtsalt tööÔnnetus. Ühtlasi, arvasin, et esimene COVID-positiivne tudeng ilmub vĂ€lja 2. nĂ€dalal aga lĂ€ks siiski palju kiiremini.