2. Mar 2021 |

Õppimisest – õppematerjalid ja kodus õppimine

Koolis ei peaks olema ühtegi PowerPointi.

Õppematerjalid – kirjalikud

Kõikide ainete õppematerjalid PEAKSID olema sellised nagu Bootstrapi dokumentatsioon. Pythoni õppematerjal täpselt nii ongi. Koolis ega ülikoolis ei peaks olema mitte ühtegi PowerPointi slideshow’d. Hetkel üsna suur osa ajast kulub sellele, et ma vormistan kõik slaidid palju kompaktsemateks ja paremini loetavateks Markdowni failideks. Kui vaja, siis saab ekraanil seda dokumenti kerida. Ma olen üsna kindel, et tudengitel ei ole ootust slaidide järgi vaid info järgi. Sel semestril on mõne aine slaidid ka täielik rongiõnnetus 😀

Vaata ka: Koolis käimine ja keskkond

Mõelge, kui kogu õpikukirjastuse tööstus disruptida ja algkoolist alates kõik füüsika, matemaatika ja keemia õppematerjalid ja ülesanded oleks vormistatud korralikult ja ligipääsetavalt sellises dokumentatsiooni formaadis + alati ligipääsetavalt (ja seadmesõbralikult!) oleks Youtube’is loenguvideod. Ei oleks mingit õpikute tassimist, laenutamist, ostmist vms. Üks korralik repo, kõik muudatused läbi pull requestide. Võimalik, et koolilastel (ja nende vanematel) ei ole ootust õpikute järgi, vaid ligipääsetava info järgi.

Õpilased saaksid raskusastme järgi ülesandeid ette võtta (vajadusel lahendusega), õpetajad üle ülesannete kogu vastava raskusastmega kontrolltöid automaatselt genereerida jne. Koolis meil kogu aeg räägitakse, et kui sulle tundub, et kirjutad sama (või väga sarnast) koodi juba mitmendat korda, siis mõtle võimalusele teha üldisem lahendus (abstraktsioon) 🙂

Õppematerjalid – videod

Pean tunnistama, et TalTechis on kõik 5+ videote osas. Echo360’st  (mis on halb) saab videod arvutisse salvestada ja ümber laadida Youtube’i. Aga, tore oleks, kui timestamp’itud loenguvideod oleks kohe seal 🙂 Näiteks nii nagu minu reedeste loengute playlist.

Kuidas ma kodus õpin

Elu on vahepeal edasi läinud. Mul on nüüd pidevas kasutuses 2 arvutit ja kaks 24″ monitori. Kohe selgitan.

Minu töölaud. Märts 2021. Korraga on enamasti kasutuses kaks arvutit, kummagi küljes 24″ monitor. Telefonis on lahti Focusmeter ja Toggl rakendused (loe siit). Telefoni kõrval on tennise käepael, mida kasutan selleks, et hiire käe ranne ei valutaks. See viltune juhtme otsas rippuv asi arvuti all  (paremal) on Sandisk Extreme Portable 1TB SSD (link), et Win10 ja Ubuntu vahet toimetades oleks nt loenguslaidid jms olemas mõlemas.

1. monitoril (pildil vasakul)

Loenguvideo täisekraanil ja seda mängib minu vana arvuti (Dell XPS 13, mille ostsin 2011). Video jookseb eranditult Youtube’ist, sest seal on klaviatuuri otseteed. Paus, kiiruse muutmine, tagasikerimine, timestampide tegemine – kõik funktsionaalsused on olemas. Lisaks tegin JavaScriptis bookmarkidena (juhend siin) kuni 4x kiirendusega vaatamise.

Echo360 laguneb aktiivse kasutuse ajal kohe ära – see tähendab, et edasi-tagasi kerides kaob mingil hetkel heli ära (või läheb pildiga nihkesse) või kiilub üldse kõik kinni (vajab refreshi). Kiiruse muutmine on menüüde sisse peidetud (otseteid ei ole). Kiiruse muutmist on päriselt VAJA, sest:

  • kui on vaja tähelepanelikult konspekteerida, siis on hea kiiresti näiteks 0.75x kiiruse peale lülitada.
  • kui on mingi osa, mida juba valdad või kus õppejõud jääb mingit oma lugu rääkima, saad 4x kiirendusega sellest üle minna. 2x kiirus jääb mõne õppejõu puhul ka väheseks, sest kõne on lihtsalt meeletult aeglane 😀

Timestampimist ja kommentaare Echo360’s ei ole. Aga peatükkide ja teemade sisu kiiremaks leidmiseks on sellest väga abi (näiteks selliselt).

2. monitoril

Tavaliselt IDE, kus on avatud programm ja konspekt (Markdowni dokument). Lisaks loengu slaidid ja Youtube’i video muutmise aken, kuhu kirjutan timestamp’e.

Ma ausõna ei kujuta ette, kuidas peaks päriselt toimival koduõppel toimetama mõni puudust kannatav mitmelapseline pere. Ma ei taha minna ühtegi keskkonda ega pikalt viibida üheski keskkonnas, kus mul selliseid tingimusi töötamiseks ei ole. Ja ma teadvustan endale täielikult, kui priviligeeritud ma olen.

9. Feb 2021 |

Notes for myself: Videos of lectures – how I watch

On fridays I have up to 9 hours of lecture videos to watch. It is split into 3 x 3h videos. Each “video” on Echo360 is actually 3 files: audio file, video of computer screen (presentation) and view from camera to blackboard.

I download screen and audio files from Echo. In order to get video with audio as one file I join them with:

ffmpeg -i video.m4s -i audio.m4s -c:v copy -c:a aac output.mp4

As 3 videos per every friday over 16 weeks would make 48 videos I try to join videos of every week by using:

ffmpeg -f concat -safe 0 -i list.txt -c copy output.mp4

So I have 16 videos on my Youtube for these subjects. List.txt is list of files structured like:

file '00-video.mp4'
file '01-video.mp4'

In order to skim through the video first I use opportunity to speed up the video. I mark down important parts and the work through the material.

8. Feb 2021 |

Youtube videos faster than 2x

Just use this javascript in brownser console (open with F12 and choose console). You can replace this 2.75 in the end with what you want. I use it to watch 3h of lecture in one hour because estonians simply talk slowly 🙂

document.querySelectorAll('video').forEach(v => v.playbackRate = 2.75)

For convenient use you can save it as a bookmark and it should change the speed of the video:

javascript:document.querySelectorAll('video').forEach(v => v.playbackRate = 2.75)

13. Jan 2021 |

Koolis käimine ja keskkond

Selle artikli mõjul tekkis mõte vaadata, missugune on olnud umbes 10 aasta jooksul muutus keskkonnajäljes, mida õpingud tekitavad.

Tartu Ülikoolis (2007-2012) käies oli tunne, et ülikool on üks suur PowerPoint, kuna see oli peamine õppematerjali formaat. Väljaprinditud slaidid käsikirjaliste märkmete ja kommentaaridega. Lisaks õpikud. Nendega sahistasin efektiivselt TÜ raamatukogus. Ühtegi energiatarbijat ei olnud. Arvutiga töötamine toimus kodus suure arvutiga ja seisnes peamiselt konspekti trükkimises.

Sülearvutit ei olnud mitte kellelgi. Alles 5. kursusel ilmusid esimesed sülearvutid (1-2, mitte rohkem) auditooriumisse. Ka nutitelefone ei olnud kellelgi (enda esimese sain 5. kursusel – Sony Xperia Neo). Seega tähelepanu hajumisega oli muret palju vähem kui praegu. Alguses ei olnud Facebooki ka 🙂

Koolis käisin kõik 5 aastat jalgrattaga – 3 km kooli ja sama palju tagasi. Ainult kõige suurema lumega, kui üldse sõita ei saanud, käisin bussiga aga need olid mõned üksikud korrad.

Loeksin selle koolis käimise keskkonnajälje väga minimaalseks.

EBSis (2016-2019) käies tekitasin tõenäoliselt kõige suurema jalajälje autoga (Subary Legacy, nelivedu, 110kW, 1994 cm3). Nimelt, kuna kool algas kell 18 (kui õigesti mäletan) ja kool asus Tallinna südalinnas, siis pidin kuni 4x nädalas sukelduma tipptunni-liiklusesse 🙂 Kusjuures, teepikkus kontorist kooli oli samuti 3 km nagu TÜ aegadel.

Suurt slaidide printimist ei mäleta aga midagi ilmselt sai trükitud. Osades ainetes oli oluline käsikirjaline konspekt (nt mikroökonoomika), sülearvutis konspekteerimist oli küll. Kui autot mitte arvestada, siis keskkonnajälg TÜga üsna sarnane.

TalTechis on kogu õppe keskkonnajälg varasemaga maksimaalne. Ilma arvutita inimest auditooriumis naljalt ei ole. Paljud loengud on videona ka olemas (mis on väga tore) ja videost on kujunenud peamine õppematerjal, mis omakorda on küllalt ajakulukas formaat. Konspekt või õpik* oleks ehk palju kiiremini tarbitav 🙂 Aga kuna Echo360 keskkond on ebamugav vaadata, siis olen kõik videod endale omakorda Youtube’i ümber tõstnud. See tähendab, et andmeid on nüüd veel mitu korda rohkem, mida serverid peavad hoidma ja serveerima. Kui kõik tundengid sama teevad, siis tuleb sellest päris õudus kokku.

Ma olen gigabaitide viisi videosid striiminud, alla laadinud, kokku liiminud, üles laadinud ja uuesti striiminud. Ma arvan, et see keskkonnajälg on üsna suur 😀 Sorry.

12. Jan 2021 |

IADB IT-süsteemide arendus – 3. semestri lõpp

Täna (11.01.2021) oli  mul selle semestri viimane eksam. Üldine tunne on selline nagu semester oleks olnud ainult rongiõnnetus aga kui lähemalt vaadata, siis ei olnud midagi hullu.

Tehtud sai kolm kohustuslikku ainet. Ühes kohustuslikus aines ebaõnnestusin ja lisaks tegin ühe kohustusliku aine VÕTAga. Seega selle semestri tulemuseks on 18 EAP + 6 EAP VÕTAga = 24 EAP. Loodetavasti ei pea ainepunktide eest veel maksma hakkama 🙂

Koguarvestuses 78/108 EAP kohustuslikest ainetest on praeguseks tehtud.

Continue reading “IADB IT-süsteemide arendus – 3. semestri lõpp”

28. Nov 2020 |

Tähelepanek – tahvel

Kuna Echo360 loengute järelvaatamine on üsna… nagu ta on, siis ma ripin kõik videod (mis on omaette väike tööke*) ja panen endale Youtube’i, kus kiiruse kontroll, timestamping, kõigis seadmetes töötamine jne on palju parem.

Aga sellel on üks nõrk koht – kui õppejõud kasutab tahvlit 🙂 Sellisel juhul ma pean rippima 2 videot ja vaatamisel kuidagi navigeerima nende vahel.

Aga ma saan aru, et mingit head tehnilist lahendust ei ole hetkel olemas, kuidas arvutisse asju “tahvliliku kogemusega” saaks joonistada. Ago joonistab hiirega. Vahepeal Excalidraw‘s, enamasti Paintis, vahepeal Microsoft Whiteboardis. Põhimõtteliselt graafikalauaga see isegi toimiks aga graafika laua kasutamine (nii et see mugav tunduks) võtab päris kaua aega ja eeldada, et kõik õppejõud ennast klassis graafikalauaga hästi tunneks on ebamõistlik oodata. Mul endalgi vedeleb põhimõtteliselt kasutamata Wacom Intuos kapi otsas ja ei leia head kasutust.

Jalutamas käisin, siis kuulasin Stack Overflow Podcasti, kus räägiti IT-haridusest. Oli huvitav ja vast sobib siia ka.

Nt see koht, kus räägiti, et nr 1 oskus on AWSi hästi tunda, mis on “the new cool programming language“.

*Kuna TalTechi Echo360 seadistus hetkel annab välja heliriba ja 2 (ilma helita) videoriba, siis tuleb need ise kokku kleepida pärast brauseri Network tab’i kaudu allalaadimist. Ametlikku allalaadimise võimalust ei ole enamasti sisse lülitatud. Vanemate videote (nt 2018) seadistuses on heliriba pandud videote külge.

5. Nov 2020 |

Kui kaua see aega võtab

Mind natukene rõhub see määramatus, et ma ei tea, kui kaua mingi asi aega võtab. Näiteks hetkel on 2 ainet – algoritmid ja C#. Mõlemad meeldivad aga kui mõlemal on tähtajad lähenemas, siis ma ei oska hinnata, kui kaua mul töö tegemiseks aega läheb. Ja see skaala on üsna raju selles mõttes, et ma ei tea, kas läheb 2 päeva mingi algoritmi harutamiseks või läheb 2 tundi 🙂

C# semestritöö on põhimõtteliselt selline, et kogu aeg on võimalik ka ainult sellele ära kulutada. Ja samas ei tea, kas puruneb töö käigus Git, mida on vaja remontima hakata või laguneb Rider ära vms. Määramatust on päris palju, millest siis omakorda tekib hirm ja ärevus.

21. Oct 2020 |

Python OOP – objektorienteeritud programmeerimine

Kuna ma ise sellega olin aasta tagasi üsna hädas, sest pea lihtsalt ei võtnud seda abstraktsiooni nii lennult, siis laia pintsliga kirjutasin siia (võimete piires) natuke selgitustega töötavat objektorienteeritud Pythoni koodi:

github.com/robineero/my-python-jam/tree/master/oop-jam

Mõni objekt, mõni meetod ja natuke funktsionaalsust. Ehk on kellelegi veel abiks, kes aru ei saa, kuidas objektid töötavad. See võib sisaldada vigu igal pool aga noh, see ongi jam.

17. Oct 2020 |

3. semester – teise kuu keskel

Sorry, et ma ei ole jõudnud õppimisest kirjutada. See semester on üsna kiire olnud. Aga järgemööda nüüd püüan natuke valgustada, mis koolis toimub 🙂

Veenduge

Aina enam pean endale meelde tuletama, et kui millegi uue õppimisel on  tunne, et “ma ei oska seda seda üldse” või  “ma ei saa mitte midagi aru”, siis see ongi õige koht, kus olla ja kust alustada. Ja end rahustama, et see ei ole maailma lõpp, kui mingit asja isegi esimese korraga tehtud ei saa, sest õppeprotsess ongi iga kord erinev ja individuaalne.

Lorentsi “süsteemide selitamine” hulgateooriast on siin ka abiks mõistmisel, kuidas teadmine tekib.

Kui miski huvitab

Olen märganud, et kui mind miski huvitab, siis ma võin seda teha väsimatult tundide viisi. Olgu selleks algoritmide lahendamine, veebitehnoloogia või isegi C#. Või EDRide joonistamine. Või giti remontimine. Võin ennast täiesti ära unustada neid nokitsedes.

Aga kui peab tegema midagi, mis mind üldse ei huvita – näiteks see õnnetu arvutigraafika valikaine – siis peab ennast kõvasti sundima.

Andmebaasid

Seni üsna kasulik aine. Eriti kombinatsioonis Lorentsi hulgateooriaga. Aga ma ei saa aru, miks õppejõud Priit Raspel ei kasuta praktikumides ja loengutes enda soovitatud Vertabelot, mis teeb seose jooned automaatselt sirged ja laseb kasutada korduvaid olemite nimesid (kuigi annab sellekohase veateate). Nii ta ei peaks tegelema viltuste joontega ja sama sõna erinevate versioonide väljamõtlemisega (nt isik, isic, isikk, izik, isssikkkk jne), kui ta ERDi näiteid joonistab. Aga noh, 7. nädala lõpuks olen sellega juba harjunud 🙂

C#

Minu jaoks kõige hirmutavam aine. Õppejõud ütles, et 50% ei saa läbi ainest ja sain aru, et järgmise semestri hajussüsteemid tulevad selle C# baasil edasi. Javas aitas mind kõvasti soomlaste MOOC aga C# jaoks ei ole midagi sarnast leidnud.

Samuti ei ole päris täpselt aru saanud, et milleks C# vajalik või mille poolest eriline või mis märksõnaga seda peaks kuskil arendusfirmades märkama (.NET?). Lihtsalt mul ei ole tutvusringkonnas olnud mitte kellegagi sellest keelest juttu. Pigem Java, TypeScript, Python jne. Samas Tiobe 5. koht hetkel. Seega, paneme kõik välja ja vaatame kuhu see jõuab. Äkki on tõesti hea. Hetkel mul ei ole ühtegi mõtet, mida ma selle keelega huvitavat teha saan.

Seni on mulje selline, et nii palju jama mul ei ole ühegi keelega seni olnud tehniliselt poolelt. Nii Rider‘i erroreid, mingeid koodi crashimisi täiesti suvalise koha peal, giti jamasid jne. Python ja Java selle kõrval töötasid (vähemalt õppetöös) ikka eriti sujuvalt 😀

Algoritmid

Vaimustun. Väga lahe õppejõud. Aga hirmus aine on ka, et ei tea, kas pea võtab lõpuni ikka. Aine lehe leiab siit.

Veebitehnoloogia

Üks lemmik aineid. Ootan huviga igat kodutööd ja teen hea meelega ise juurde. Selle aine Moodle foorum on parim meelelahutus.

Sotsiaalmeedia

Eelmise semestri lõpus panin endale sotsiaalmeedia piirangu ja see tõstis märgatavalt mu produktiivsust. Hetkel tunnen, et peaksin sama uuesti tegema. Sotsiaalmeedia segab kohutavalt.

Arvutigraafika

Tegin ühe halva valiku juba sel semestril ja selleks on valikaine nimega Arvutigraafika (ICD0002). Õppejõud ja kõik on väga tore – pole viga midagi – aga see täiesti vale asi võrreldes sellega, mida ma arvasin, et see on. Ma arvasin, et see on midagi sellist nagu kasutajaliidese prototüüpimine, Sketch, Figma, CSS nagu www ja Aku jne seda teeb, ligipääsetavus jne. Aga ei. See on 3D joonestamine ja ma hetkel ei oska üldse rõõmu tunda sellest sülle kukkunud võimalusest seda õppida 😀 Ei teagi mis teha sellega.

9. Oct 2020 |

Priviligeeritud

Pisut koduõppest. Kui ma kodus õpin, siis ma töötan kahe(!) arvutiga, millest üks on loenguvideo mängimiseks. Kokku on avatud 3 ekraani.

Kuna loenguvideo pausile panemiseks, kiiruse muutmiseks, tagasi kerimiseks jne tab’ide või akende vahel liikumine + hiirega hullamine on lihtsalt ebaergonoomiline. IDEs kaob järg, joonistuses kaob järg jne.

Võrdluseks eraldi arvutis:

  • üles-alla nool on video esituse kiiruse muutmiseks (kus niisama jutt paned 2x, kus vaja trükkida paned 0.75x vms)
  • space on pausi jaoks
  • vasak-parem on edasi-tagasi kerimiseks, kui mingi koht jäi tähele panemata

Eriti hea, kui õppejõul on video Youtube’is kuna seal on kiiruse jaoks shortcutid olemas ja need videod töötavad tehniliselt paremini kui kooli Echo360 lahendus.

Aga ma saan aru, et see on täielik luksus. On peresid, kus on 1 arvuti kõigi peale, on peresid, kus pole üldse arvutit jne. Et koduõpet teha hea kasutajakogemusega on vaja ikka nii heal järjel ja nii hea õnnega olla.