8. Jan 2022 |

How to prepare for the TestDome php assessment – my mistakes and tips

3rd year IT student in search of an internship

5th semester at school is pretty much over by now. Only one small assignment to do on upcoming Tuesday Thursday. Hopefully, I will write about the semester at some point.

On Monday I am going to do PHP tests for the internship that I applied for. I am preparing for it at the moment by solving Testdome PHP exercises and PHP interview questions. If I succeed it would be a huge step for me to become a sufficient Magento developer one day.

Continue reading “How to prepare for the TestDome php assessment – my mistakes and tips”

8. Jun 2021 |

IADB IT-sĂŒsteemide arendus – 4. semestri lĂ”pp

TĂ€na (02.06.2021) oli mul selle semestri viimane asi teha ehk JavaScripti eksami praktiline ĂŒlesanne.

Peaks tegema kiire kokkuvÔtte enne kui asjad ununema hakkavad. JÀrgemööda tÀiendan, nii kuidas asjad meenuvad. Sel semestril sai tehtud 4 ainet. 2 neist kohustuslikud, 2 valikained. Kokku 24 EAPd.

Ütleme nii, et nii palju tööd ma ei ole vist kunagi teinud kui sel semestril. Selle hea illustratsioon on mu kooli Gitlabi aktiivuse punktistik.

Minu gitlab.cs.ttu.ee aktiivsus 2. kursuse sĂŒgissemester vs kevadsemester.

Ehk siis sisuliselt iga pĂ€ev tegelesin asjaga. Mai alguse auk oli ilmselt see aeg, kui ma koroonat pĂ”desin, mistĂ”ttu jĂ€i 3 pĂ€eva pausi sisse 🙂

TĂ”e huvides peab ĂŒtlema, et Gitlab oli sel semestril kasutuses kahe aine jaoks (hajusĂŒsteemid ja JavaScript). Eelmisel semestril tegin samuti palju tööd, kuid siis oli kooli Gitlab kasutusel ainult C# jaoks. Kaks teist ainet tuli commitida Bitbucketisse.

Continue reading “IADB IT-sĂŒsteemide arendus – 4. semestri lĂ”pp”

13. Jan 2021 |

Koolis kÀimine ja keskkond

Selle artikli mÔjul tekkis mÔte vaadata, missugune on olnud umbes 10 aasta jooksul muutus keskkonnajÀljes, mida Ôpingud tekitavad.

Tartu Ülikoolis (2007-2012) kĂ€ies oli tunne, et ĂŒlikool on ĂŒks suur PowerPoint, kuna see oli peamine Ă”ppematerjali formaat. VĂ€ljaprinditud slaidid kĂ€sikirjaliste mĂ€rkmete ja kommentaaridega. Lisaks Ă”pikud. Nendega sahistasin efektiivselt TÜ raamatukogus. Ühtegi energiatarbijat ei olnud. Arvutiga töötamine toimus kodus suure arvutiga ja seisnes peamiselt konspekti trĂŒkkimises.

SĂŒlearvutit ei olnud mitte kellelgi. Alles 5. kursusel ilmusid esimesed sĂŒlearvutid (1-2, mitte rohkem) auditooriumisse. Ka nutitelefone ei olnud kellelgi (enda esimese sain 5. kursusel – Sony Xperia Neo). Seega tĂ€helepanu hajumisega oli muret palju vĂ€hem kui praegu. Alguses ei olnud Facebooki ka 🙂

Koolis kĂ€isin kĂ”ik 5 aastat jalgrattaga – 3 km kooli ja sama palju tagasi. Ainult kĂ”ige suurema lumega, kui ĂŒldse sĂ”ita ei saanud, kĂ€isin bussiga aga need olid mĂ”ned ĂŒksikud korrad.

Loeksin selle koolis kÀimise keskkonnajÀlje vÀga minimaalseks.

EBSis (2016-2019) kĂ€ies tekitasin tĂ”enĂ€oliselt kĂ”ige suurema jalajĂ€lje autoga (Subary Legacy, nelivedu, 110kW, 1994 cm3). Nimelt, kuna kool algas kell 18 (kui Ă”igesti mĂ€letan) ja kool asus Tallinna sĂŒdalinnas, siis pidin kuni 4x nĂ€dalas sukelduma tipptunni-liiklusesse 🙂 Kusjuures, teepikkus kontorist kooli oli samuti 3 km nagu TÜ aegadel.

Suurt slaidide printimist ei mĂ€leta aga midagi ilmselt sai trĂŒkitud. Osades ainetes oli oluline kĂ€sikirjaline konspekt (nt mikroökonoomika), sĂŒlearvutis konspekteerimist oli kĂŒll. Kui autot mitte arvestada, siis keskkonnajĂ€lg TÜga ĂŒsna sarnane.

TalTechis on kogu Ă”ppe keskkonnajĂ€lg varasemaga maksimaalne. Ilma arvutita inimest auditooriumis naljalt ei ole. Paljud loengud on videona ka olemas (mis on vĂ€ga tore) ja videost on kujunenud peamine Ă”ppematerjal, mis omakorda on kĂŒllalt ajakulukas formaat. Konspekt vĂ”i Ă”pik* oleks ehk palju kiiremini tarbitav 🙂 Aga kuna Echo360 keskkond on ebamugav vaadata, siis olen kĂ”ik videod endale omakorda Youtube’i ĂŒmber tĂ”stnud. See tĂ€hendab, et andmeid on nĂŒĂŒd veel mitu korda rohkem, mida serverid peavad hoidma ja serveerima. Kui kĂ”ik tundengid sama teevad, siis tuleb sellest pĂ€ris Ă”udus kokku.

Ma olen gigabaitide viisi videosid striiminud, alla laadinud, kokku liiminud, ĂŒles laadinud ja uuesti striiminud. Ma arvan, et see keskkonnajĂ€lg on ĂŒsna suur 😀 Sorry.

28. Nov 2020 |

TĂ€helepanek – tahvel

Kuna Echo360 loengute jĂ€relvaatamine on ĂŒsna… nagu ta on, siis ma ripin kĂ”ik videod (mis on omaette vĂ€ike tööke*) ja panen endale Youtube’i, kus kiiruse kontroll, timestamping, kĂ”igis seadmetes töötamine jne on palju parem.

Aga sellel on ĂŒks nĂ”rk koht – kui Ă”ppejĂ”ud kasutab tahvlit 🙂 Sellisel juhul ma pean rippima 2 videot ja vaatamisel kuidagi navigeerima nende vahel.

Aga ma saan aru, et mingit head tehnilist lahendust ei ole hetkel olemas, kuidas arvutisse asju “tahvliliku kogemusega” saaks joonistada. Ago joonistab hiirega. Vahepeal Excalidraw‘s, enamasti Paintis, vahepeal Microsoft Whiteboardis. PĂ”himĂ”tteliselt graafikalauaga see isegi toimiks aga graafika laua kasutamine (nii et see mugav tunduks) vĂ”tab pĂ€ris kaua aega ja eeldada, et kĂ”ik Ă”ppejĂ”ud ennast klassis graafikalauaga hĂ€sti tunneks on ebamĂ”istlik oodata. Mul endalgi vedeleb pĂ”himĂ”tteliselt kasutamata Wacom Intuos kapi otsas ja ei leia head kasutust.

Jalutamas kÀisin, siis kuulasin Stack Overflow Podcasti, kus rÀÀgiti IT-haridusest. Oli huvitav ja vast sobib siia ka.

Nt see koht, kus rÀÀgiti, et nr 1 oskus on AWSi hĂ€sti tunda, mis on “the new cool programming language“.

*Kuna TalTechi Echo360 seadistus hetkel annab vĂ€lja heliriba ja 2 (ilma helita) videoriba, siis tuleb need ise kokku kleepida pĂ€rast brauseri Network tab’i kaudu allalaadimist. Ametlikku allalaadimise vĂ”imalust ei ole enamasti sisse lĂŒlitatud. Vanemate videote (nt 2018) seadistuses on heliriba pandud videote kĂŒlge.

4. Sep 2020 |

TalTech, COVID-19 ja tööÔnnetus

See postitus ja see lehekĂŒlg tunduvad hetkel vĂ€ga koomilised. Kohe selgitan.

Eile (03.09) Ă”htul 20:29 tuli TalTechi listi e-mail, kus anti teada, et IT-kolledĆŸis oli selle semestri esimene COVID-19 haigusjuhtum. See tĂ€hendab, et ĂŒliĂ”pilasel, kes osales Ă”ppetöös, diagnoositi COVID. Lisaks info, et:

“KĂ”ik nakatunu lĂ€hikontaktid on vĂ€lja selgitatud ning nad on samuti jÀÀnud eneseisolatsiooni oma tervist jĂ€lgima. ÜliĂ”pilasi, kes on viibinud nakatunuga ĂŒhes loengus on sellest eraldi teavitatud.”

TÀna, see on 1 pÀev(!) hiljem, oli ICO-314s 3 tundi(!) kestev loeng aines Programmeerimine C# keeles (ICD0008).

IT-kolledĆŸi auditoorium ICO-314, kus on 210 kohta aga ainele registreerunud 261 tudengit. Programmeerimine C# keeles (ICD0008) esimene loeng, 04.09.2020.

Esiteks, selle audika (ICO314) suurus on 210 kohta. Ainele oli registreerunud 261 tudengit (Ă”ppejĂ”u sĂ”nutsi 3. septembri seisuga). Siin on juba error, mis mingigi RMP (risk management plan) olemasolul oleks pidanud kĂ”ik punaseks vĂ€rvima. Meil on COVID + esimene juht koolis pĂ€ev varem + inimesi on rohkem kui toole + koosviibimise aeg on kolm tundi + puudub vajadus kohal olla + teada on, et kĂ”ik tulevad (sest esimene loeng ja me pole kellelegi Moodle key’d ega video linki andnud mingil pĂ”hjusel).

Teiseks, tegemist on tĂ€iesti uue ainega, semestri esimese loenguga ja uue Ă”ppejĂ”uga kĂ”igile tudengitele (st Ă”ppejĂ”uga tĂŒĂŒpĂ”ppekavas veel kokkupuudet ei ole). Seega, KÕIK tulevad kohale, sest esimene loeng tavaliselt selgitab Ă”ppetöökorraldust. See tĂ€hendab, et sa saad teada mida sa aines tegema pead, mida sa kursuse jooksul Ă”pid, kuhu töid pead saatma, kas sa pead kohal kĂ€ima kuskil, mis programme kasutama jne. See on kĂ”ik tudengi jaoks ÀÀrmiselt oluline info.

Kolmandaks, loengust on otseĂŒlekanne. Aga konks on selles, et keegi ei tea linki, kust seda vaadata saab. Link ilmus loengu 60. minuti paiku Moodlesse. Moodle juurdepÀÀs on aga ka piiratud enrollment key’ga, mille sai samuti teada loengu 60. minuti paiku. Kui sa ei ole seal kohapeal, siis sa seda teada ei saa.

Kuidas see oleks pidanud olema

Arvestades, et koolis oli just COVID-positiivne inimene, siis ei topi mitte mingil juhul 210 kohalisse audikasse 260 inimest 3ks tunniks. Seda enam, et loengust on otseĂŒlekanne 😀

Loengu ĂŒlekande link jagatakse kĂ”igile loengu alguses enne audikasse sisenemist ja antakse soovitus Ă€ra minna, sest toole on vĂ€hem kui inimesi. Ühtlasi, kuna loengust toimub otseĂŒlekanne, siis puudub pĂ”hjendatud vajadus kohapeal viibida.

Veelgi parem, kui Moodle enrollment key ja Echo360 link oleks tulnud e-mailile 🙂

Kuidas oli see lÀhiajaloos

10. juunil toimus samas auditooriumis Python CodeClub, mille reeglid olid jÀrgmised:

“Since we want this to be as safe as possible, we are limiting the attendance to 40 people. We will provide hand sanitisers at entrance, please wear a mask if possible and seating will in a way that we respect social distancing. Avoid hugging, shaking hands or standing too close to other participants.”

See tÀhendab, et audikasse lubati 6 korda(!) vÀhem inimesi. See on pÀris pöörane kontrast tÀnasega.

TööÔnnetus

Ühtlasi on tĂ€naseks Ă”htuks teavitatud juba 5st COVID-positiivsest tudengist TalTechis. Aga noh, ma arvan, et see C# aine loeng oli lihtsalt tööÔnnetus. Ühtlasi, arvasin, et esimene COVID-positiivne tudeng ilmub vĂ€lja 2. nĂ€dalal aga lĂ€ks siiski palju kiiremini.

25. Aug 2020 |

VÕTA uus kord, hind ja protseduur TalTechis

VÕTA tĂ€hendab pikemalt lahti kirjutatuna “varasemate Ă”pingute ja töökogemuse arvestmine” ning seda vĂ”imalust pakuvad mitmed Eesti ĂŒlikoolid. See on tasuline vĂ”imalus arvestada varasemaid Ă”pinguid ja töökogemust nĂ€iteks Ă”pingute osana – et ei peaks nĂ€iteks sama sisuga ainet korduvalt lĂ€bima.

Maksta tuleb avalduse lĂ€bivaatamise ja ainepunktide eest. Algavast semestrist lĂ€hevad VÕTAga tehtud ained semestri Ă”ppekoormuse arvestusse. Varasemalt neid Ă”ppekoormuse hulka ei arvestatud vaid anti lihtsalt ainepunktid. Protseduur nĂ€eb vĂ€lja selline:

1. Taotlus (tuleb ise teha ÕISis)
2. Taotluse lÀbivaatamine (tehakse dekanaadis)
3. Arve esitamine ja tasumine
4. Hindamine (teeb Ôppekava programmijuht.)
5. Otsus

Olen seda vĂ”imalust ĂŒhel korral kasutanud ning tundub, et mĂ”ned kohustuslikud ained vĂ”iks saada veel arvestatud varasemaste Ă”pingute pĂ”hjal. Minu viimase (3 EAP mahus) taotluse puhul on hinnad vastavalt:

  • Taotluse lĂ€bivaatamise tasu (iga esitatud taotluse kohta) 15 eurot.
  • Õpitu arvestamise taotlemisel mahus kuni 30 EAP (k.a) on tasumÀÀr 12 euro / EAP

Oluline on teada, et kogu summa (hindamise tasu + ainepunktide tasu) tuleb maksta enne kui avaldus ĂŒldse hindajale saadetakse. Kui hindaja lĂŒkkab avalduse tagasi, siis ainepunktide eest tasutud summat ei tagastata.

Hetkel ma ise nĂ€iteks ootangi, kas 51 euro eest saan 3 EAPd vĂ”i ei saa mitte midagi 🙂

24. Aug 2020 |

3. semester algab nÀdala pÀrast

Uue semestri alguseni on jÀÀnud nÀdal ning homsest saab ainetele registreeruda. Uuel semestril ootavad mind jÀrgmised kohustuslikud ained:

Kuna need annavad kokku 27 EAP, siis pean midagi juurde valima, et 30 EAP koormust tÀis saada. Veel ei ole otsustanud, missuguse valikaine vÔtan.

Eks hirmu ja Ă€revust ikka natuke on uue semestri ees. See veebitehnoloogiate kursus (php, css, javascript, API, MySQL) ja andmebaasisĂŒsteemide alused olid ĂŒhed nendest ainetest, mille pĂ€rast ma ĂŒldse nĂŒĂŒd kooli lĂ€ksin. Loodan, et saab kĂ”vasti targemaks 🙂

VĂ”rdlus Tartuga: Kui Tartu Ülikoolis algas ainetele registreerumine, siis oli ÕIS alati ĂŒle koormatud ja mingitele ainetele joosti tormi. Aga ma ei ole seni aru saanud, mis TalTechis vĂ”iksid olla sellised populaarsed “tĂ€is maja” ained, kuhu kĂ”ik tahaksid hirmsasti minna.

21. May 2020 |

Tanel Tammet tarkvara arhitektuurist

See on ĂŒks “Sissejuhatus infotehnoloogiasse” kursuse loengutest, mis kuidagi on jÀÀnud eriliselt meelde. Ma olen seda pĂŒĂŒdnud sundida kuulama ka inimesi, kes tegelevad tarkvaraarenduse teenuse tellimisega, et nad saaksid paremini aru, mis on oluline, kuidas erinevad osapooled mĂ”tlevad, kus on keerukused jne. See on vĂ€ga hea ĂŒldine selgitus paljudele asjadele, mis tĂ”enĂ€oliselt ette tulevad.

Slaidid ja mÔned ajapunktid ka:

  • 7:20 Keegi ei aja lihtsust taga peale selle inimese, kes arhitektuuri eest vastutab. Enamik inimesi pĂŒĂŒab teha tarkvara keerulisemaks, mitte lihtsamaks. Aga vaja oleks survestada teha lihtsamaks.
  • 9:45 TarkvarasĂŒsteemid on automaatselt keerulisemad kui miski muu.
  • 10:40 Kui arendaja kirjutab tarkvara, siis sa ei saa temast mĂ”elda kui ehitajast.
  • 34:30 Kui sa mĂ”tled suurest sĂŒsteemis, siis nad kĂ”ik on frameworkid, mitte nagu lihtsalt installeeritav tarkvara nagu Word vms.
  • 35:40 Info on igal pool vĂ€ga erinev. Igal vennal on oma andmebaas. See vend, kes neid andmeid tahab kasutada, peab enne ĂŒldse aru saama, mis andmed seal on, mida sealt ĂŒldse kĂŒsida saab, kuidas andmed kodeeritud jne. Ta ei saa sellest kuskilt mujalt teada kui nende inimeste kĂ€est, kes seda arendasid 🙂

Loengus viidatud tekstid: