8. Jun 2021 |

IADB IT-süsteemide arendus – 4. semestri lõpp

Täna (02.06.2021) oli mul selle semestri viimane asi teha ehk JavaScripti eksami praktiline ülesanne.

Peaks tegema kiire kokkuvõtte enne kui asjad ununema hakkavad. Järgemööda täiendan, nii kuidas asjad meenuvad. Sel semestril sai tehtud 4 ainet. 2 neist kohustuslikud, 2 valikained. Kokku 24 EAPd.

Ütleme nii, et nii palju tööd ma ei ole vist kunagi teinud kui sel semestril. Selle hea illustratsioon on mu kooli Gitlabi aktiivuse punktistik.

Minu gitlab.cs.ttu.ee aktiivsus 2. kursuse sügissemester vs kevadsemester.

Ehk siis sisuliselt iga päev tegelesin asjaga. Mai alguse auk oli ilmselt see aeg, kui ma koroonat põdesin, mistõttu jäi 3 päeva pausi sisse 🙂

Tõe huvides peab ütlema, et Gitlab oli sel semestril kasutuses kahe aine jaoks (hajusüsteemid ja JavaScript). Eelmisel semestril tegin samuti palju tööd, kuid siis oli kooli Gitlab kasutusel ainult C# jaoks. Kaks teist ainet tuli commitida Bitbucketisse.

Continue reading “IADB IT-süsteemide arendus – 4. semestri lõpp”

13. Jan 2021 |

Koolis käimine ja keskkond

Selle artikli mõjul tekkis mõte vaadata, missugune on olnud umbes 10 aasta jooksul muutus keskkonnajäljes, mida õpingud tekitavad.

Tartu Ülikoolis (2007-2012) käies oli tunne, et ülikool on üks suur PowerPoint, kuna see oli peamine õppematerjali formaat. Väljaprinditud slaidid käsikirjaliste märkmete ja kommentaaridega. Lisaks õpikud. Nendega sahistasin efektiivselt TÜ raamatukogus. Ühtegi energiatarbijat ei olnud. Arvutiga töötamine toimus kodus suure arvutiga ja seisnes peamiselt konspekti trükkimises.

Sülearvutit ei olnud mitte kellelgi. Alles 5. kursusel ilmusid esimesed sülearvutid (1-2, mitte rohkem) auditooriumisse. Ka nutitelefone ei olnud kellelgi (enda esimese sain 5. kursusel – Sony Xperia Neo). Seega tähelepanu hajumisega oli muret palju vähem kui praegu. Alguses ei olnud Facebooki ka 🙂

Koolis käisin kõik 5 aastat jalgrattaga – 3 km kooli ja sama palju tagasi. Ainult kõige suurema lumega, kui üldse sõita ei saanud, käisin bussiga aga need olid mõned üksikud korrad.

Loeksin selle koolis käimise keskkonnajälje väga minimaalseks.

EBSis (2016-2019) käies tekitasin tõenäoliselt kõige suurema jalajälje autoga (Subary Legacy, nelivedu, 110kW, 1994 cm3). Nimelt, kuna kool algas kell 18 (kui õigesti mäletan) ja kool asus Tallinna südalinnas, siis pidin kuni 4x nädalas sukelduma tipptunni-liiklusesse 🙂 Kusjuures, teepikkus kontorist kooli oli samuti 3 km nagu TÜ aegadel.

Suurt slaidide printimist ei mäleta aga midagi ilmselt sai trükitud. Osades ainetes oli oluline käsikirjaline konspekt (nt mikroökonoomika), sülearvutis konspekteerimist oli küll. Kui autot mitte arvestada, siis keskkonnajälg TÜga üsna sarnane.

TalTechis on kogu õppe keskkonnajälg varasemaga maksimaalne. Ilma arvutita inimest auditooriumis naljalt ei ole. Paljud loengud on videona ka olemas (mis on väga tore) ja videost on kujunenud peamine õppematerjal, mis omakorda on küllalt ajakulukas formaat. Konspekt või õpik* oleks ehk palju kiiremini tarbitav 🙂 Aga kuna Echo360 keskkond on ebamugav vaadata, siis olen kõik videod endale omakorda Youtube’i ümber tõstnud. See tähendab, et andmeid on nüüd veel mitu korda rohkem, mida serverid peavad hoidma ja serveerima. Kui kõik tundengid sama teevad, siis tuleb sellest päris õudus kokku.

Ma olen gigabaitide viisi videosid striiminud, alla laadinud, kokku liiminud, üles laadinud ja uuesti striiminud. Ma arvan, et see keskkonnajälg on üsna suur 😀 Sorry.

28. Nov 2020 |

Tähelepanek – tahvel

Kuna Echo360 loengute järelvaatamine on üsna… nagu ta on, siis ma ripin kõik videod (mis on omaette väike tööke*) ja panen endale Youtube’i, kus kiiruse kontroll, timestamping, kõigis seadmetes töötamine jne on palju parem.

Aga sellel on üks nõrk koht – kui õppejõud kasutab tahvlit 🙂 Sellisel juhul ma pean rippima 2 videot ja vaatamisel kuidagi navigeerima nende vahel.

Aga ma saan aru, et mingit head tehnilist lahendust ei ole hetkel olemas, kuidas arvutisse asju “tahvliliku kogemusega” saaks joonistada. Ago joonistab hiirega. Vahepeal Excalidraw‘s, enamasti Paintis, vahepeal Microsoft Whiteboardis. Põhimõtteliselt graafikalauaga see isegi toimiks aga graafika laua kasutamine (nii et see mugav tunduks) võtab päris kaua aega ja eeldada, et kõik õppejõud ennast klassis graafikalauaga hästi tunneks on ebamõistlik oodata. Mul endalgi vedeleb põhimõtteliselt kasutamata Wacom Intuos kapi otsas ja ei leia head kasutust.

Jalutamas käisin, siis kuulasin Stack Overflow Podcasti, kus räägiti IT-haridusest. Oli huvitav ja vast sobib siia ka.

Nt see koht, kus räägiti, et nr 1 oskus on AWSi hästi tunda, mis on “the new cool programming language“.

*Kuna TalTechi Echo360 seadistus hetkel annab välja heliriba ja 2 (ilma helita) videoriba, siis tuleb need ise kokku kleepida pärast brauseri Network tab’i kaudu allalaadimist. Ametlikku allalaadimise võimalust ei ole enamasti sisse lülitatud. Vanemate videote (nt 2018) seadistuses on heliriba pandud videote külge.

4. Sep 2020 |

TalTech, COVID-19 ja tööõnnetus

See postitus ja see lehekülg tunduvad hetkel väga koomilised. Kohe selgitan.

Eile (03.09) õhtul 20:29 tuli TalTechi listi e-mail, kus anti teada, et IT-kolledžis oli selle semestri esimene COVID-19 haigusjuhtum. See tähendab, et üliõpilasel, kes osales õppetöös, diagnoositi COVID. Lisaks info, et:

“Kõik nakatunu lähikontaktid on välja selgitatud ning nad on samuti jäänud eneseisolatsiooni oma tervist jälgima. Üliõpilasi, kes on viibinud nakatunuga ühes loengus on sellest eraldi teavitatud.”

Täna, see on 1 päev(!) hiljem, oli ICO-314s 3 tundi(!) kestev loeng aines Programmeerimine C# keeles (ICD0008).

IT-kolledži auditoorium ICO-314, kus on 210 kohta aga ainele registreerunud 261 tudengit. Programmeerimine C# keeles (ICD0008) esimene loeng, 04.09.2020.

Esiteks, selle audika (ICO314) suurus on 210 kohta. Ainele oli registreerunud 261 tudengit (õppejõu sõnutsi 3. septembri seisuga). Siin on juba error, mis mingigi RMP (risk management plan) olemasolul oleks pidanud kõik punaseks värvima. Meil on COVID + esimene juht koolis päev varem + inimesi on rohkem kui toole + koosviibimise aeg on kolm tundi + puudub vajadus kohal olla + teada on, et kõik tulevad (sest esimene loeng ja me pole kellelegi Moodle key’d ega video linki andnud mingil põhjusel).

Teiseks, tegemist on täiesti uue ainega, semestri esimese loenguga ja uue õppejõuga kõigile tudengitele (st õppejõuga tüüpõppekavas veel kokkupuudet ei ole). Seega, KÕIK tulevad kohale, sest esimene loeng tavaliselt selgitab õppetöökorraldust. See tähendab, et sa saad teada mida sa aines tegema pead, mida sa kursuse jooksul õpid, kuhu töid pead saatma, kas sa pead kohal käima kuskil, mis programme kasutama jne. See on kõik tudengi jaoks äärmiselt oluline info.

Kolmandaks, loengust on otseülekanne. Aga konks on selles, et keegi ei tea linki, kust seda vaadata saab. Link ilmus loengu 60. minuti paiku Moodlesse. Moodle juurdepääs on aga ka piiratud enrollment key’ga, mille sai samuti teada loengu 60. minuti paiku. Kui sa ei ole seal kohapeal, siis sa seda teada ei saa.

Kuidas see oleks pidanud olema

Arvestades, et koolis oli just COVID-positiivne inimene, siis ei topi mitte mingil juhul 210 kohalisse audikasse 260 inimest 3ks tunniks. Seda enam, et loengust on otseülekanne 😀

Loengu ülekande link jagatakse kõigile loengu alguses enne audikasse sisenemist ja antakse soovitus ära minna, sest toole on vähem kui inimesi. Ühtlasi, kuna loengust toimub otseülekanne, siis puudub põhjendatud vajadus kohapeal viibida.

Veelgi parem, kui Moodle enrollment key ja Echo360 link oleks tulnud e-mailile 🙂

Kuidas oli see lähiajaloos

10. juunil toimus samas auditooriumis Python CodeClub, mille reeglid olid järgmised:

“Since we want this to be as safe as possible, we are limiting the attendance to 40 people. We will provide hand sanitisers at entrance, please wear a mask if possible and seating will in a way that we respect social distancing. Avoid hugging, shaking hands or standing too close to other participants.”

See tähendab, et audikasse lubati 6 korda(!) vähem inimesi. See on päris pöörane kontrast tänasega.

Tööõnnetus

Ühtlasi on tänaseks õhtuks teavitatud juba 5st COVID-positiivsest tudengist TalTechis. Aga noh, ma arvan, et see C# aine loeng oli lihtsalt tööõnnetus. Ühtlasi, arvasin, et esimene COVID-positiivne tudeng ilmub välja 2. nädalal aga läks siiski palju kiiremini.

25. Aug 2020 |

VÕTA uus kord, hind ja protseduur TalTechis

VÕTA tähendab pikemalt lahti kirjutatuna “varasemate õpingute ja töökogemuse arvestmine” ning seda võimalust pakuvad mitmed Eesti ülikoolid. See on tasuline võimalus arvestada varasemaid õpinguid ja töökogemust näiteks õpingute osana – et ei peaks näiteks sama sisuga ainet korduvalt läbima.

Maksta tuleb avalduse läbivaatamise ja ainepunktide eest. Algavast semestrist lähevad VÕTAga tehtud ained semestri õppekoormuse arvestusse. Varasemalt neid õppekoormuse hulka ei arvestatud vaid anti lihtsalt ainepunktid. Protseduur näeb välja selline:

1. Taotlus (tuleb ise teha ÕISis)
2. Taotluse läbivaatamine (tehakse dekanaadis)
3. Arve esitamine ja tasumine
4. Hindamine (teeb õppekava programmijuht.)
5. Otsus

Olen seda võimalust ühel korral kasutanud ning tundub, et mõned kohustuslikud ained võiks saada veel arvestatud varasemaste õpingute põhjal. Minu viimase (3 EAP mahus) taotluse puhul on hinnad vastavalt:

  • Taotluse läbivaatamise tasu (iga esitatud taotluse kohta) 15 eurot.
  • Õpitu arvestamise taotlemisel mahus kuni 30 EAP (k.a) on tasumäär 12 euro / EAP

Oluline on teada, et kogu summa (hindamise tasu + ainepunktide tasu) tuleb maksta enne kui avaldus üldse hindajale saadetakse. Kui hindaja lükkab avalduse tagasi, siis ainepunktide eest tasutud summat ei tagastata.

Hetkel ma ise näiteks ootangi, kas 51 euro eest saan 3 EAPd või ei saa mitte midagi 🙂

24. Aug 2020 |

3. semester algab nädala pärast

Uue semestri alguseni on jäänud nädal ning homsest saab ainetele registreeruda. Uuel semestril ootavad mind järgmised kohustuslikud ained:

Kuna need annavad kokku 27 EAP, siis pean midagi juurde valima, et 30 EAP koormust täis saada. Veel ei ole otsustanud, missuguse valikaine võtan.

Eks hirmu ja ärevust ikka natuke on uue semestri ees. See veebitehnoloogiate kursus (php, css, javascript, API, MySQL) ja andmebaasisüsteemide alused olid ühed nendest ainetest, mille pärast ma üldse nüüd kooli läksin. Loodan, et saab kõvasti targemaks 🙂

Võrdlus Tartuga: Kui Tartu Ülikoolis algas ainetele registreerumine, siis oli ÕIS alati üle koormatud ja mingitele ainetele joosti tormi. Aga ma ei ole seni aru saanud, mis TalTechis võiksid olla sellised populaarsed “täis maja” ained, kuhu kõik tahaksid hirmsasti minna.

21. May 2020 |

Tanel Tammet tarkvara arhitektuurist

See on üks “Sissejuhatus infotehnoloogiat” kursuse loengutest, mis kuidagi on jäänud eriliselt meelde. Ma olen seda püüdnud sundida kuulama ka inimesi, kes tegelevad tarkvaraarenduse teenuse tellimisega, et nad saaksid paremini aru, mis on oluline, kuidas erinevad osapooled mõtlevad, kus on keerukused jne. See on väga hea üldine selgitus paljudele asjadele, mis tõenäoliselt ette tulevad.

Slaidid ja mõned ajapunktid ka:

  • 7:20 Keegi ei aja lihtsust taga peale selle inimese, kes arhitektuuri eest vastutab. Enamik inimesi püüab teha tarkvara keerulisemaks, mitte lihtsamaks. Aga vaja oleks survestada teha lihtsamaks.
  • 9:45 Tarkvarasüsteemid on automaatselt keerulisemad kui miski muu.
  • 10:40 Kui arendaja kirjutab tarkvara, siis sa ei saa temast mõelda kui ehitajast.
  • 34:30 Kui sa mõtled suurest süsteemis, siis nad kõik on frameworkid, mitte nagu lihtsalt installeeritav tarkvara nagu Word vms.
  • 35:40 Info on igal pool väga erinev. Igal vennal on oma andmebaas. See vend, kes neid andmeid tahab kasutada, peab enne üldse aru saama, mis andmed seal on, mida sealt üldse küsida saab, kuidas andmed kodeeritud jne. Ta ei saa sellest kuskilt mujalt teada kui nende inimeste käest, kes seda arendasid 🙂

Loengus viidatud tekstid:

 

18. Dec 2019 |

Last day at school this year and… I am confused

TL;DR In order to create some buffer that allows me to study useful things (computer sciences) at a feasible pace I need to study… other things. And it is only my fault.

I am writing it only to clear my thoughts

All my life I have liked going to school and I still do. Initially, my idea was to come to TalTech and to study things that I need. I have written about the need here and everything in the study programme seemed to fit. And NOT to study things that I already have learnt.

I have a master’s degree in business administration and have worked 7 years in an international company. So there is no actual need (at least I feel this way) to study English (12 EAP!!!), basic economics (6EAP!!!), business communication (3EAP), entrepreneurship (3EAP) etc. It is simply a waste of my time without any benefit.

There is a VÕTA solution, that would allow me to get previously mentioned subjects “done”. The snag is that VÕTA does not help meeting the semester’s EAP requirement. And my problem is that I am not simply capable of learning ONLY computer-subjects at the pace that is needed (30EAP worth of “something from the programme” every semester) if I decide not to create a buffer with unnecessary subjects.

So, from next semester I will start learning English to create some buffer. Because otherwise, I would have to pay 40€ every semester for every EAP that I am missing from cumulative EAP requirement.

Curious

I prepared such overview of IADB17/17 subjects. Maybe I am getting it wrong but there are two illustrative KPIs for subjects:

  • The average grade
  • Positive results / declarations ratio

I am curious who suggested that Logic is the only recommended elective course on the 2nd semester’s standard study plan? Nothing else is not even mentioned there 😀 By forementioned KPIs it seems to be the hardest subject on the programme. And for spring semester there are plenty of other things to choose from.

18. Oct 2019 |

Finding descriptive statistics about IT studies in TalTech

Good statistics about school and subjects are really difficult to find even though we are quite often talked about the importance of high-quality data. But I found some here: ÕIS – Üldinfo – Statistika – Õppekavad – Õppeainete statistika. Quite… huh.

This is the picture of autumn semester results in the year 2018/2019 on my curriculum IADB17/17. These all are not the first-year subjects! I highlighted the subjects that I study in this first year’s first semester. I wonder what is going on with the basics of programming (ITI0102) where there are 441 students in the beginning but only 271 in the end (out of which 95% get a positive result). Our teacher Ago commented that the drop-out is ~30% and it is significant among session students (which is something I understand).

Also, an interesting finding for me is that the subject named “Sets, relations, systems” (of which I have already written here) seems to be the real gourmet subject. Out of hundreds of students, only 26 have decided to study it. And it also has the second-lowest average grade out of this selection of subjects.

I still have not found anything to use for the graduation rate.

Random things that need sharing

The canteen of IT College has its own Spotify playlist. Because why not. And I like these soundproof phone booths in TalTech Library. I like that doors open themselves. Very effective solution for minimizing the spread of viral infections though minimizing the contact with highly likely contaminated surfaces (like door handles).