25. Aug 2020 |

VÕTA uus kord, hind ja protseduur TalTechis

VÕTA tähendab pikemalt lahti kirjutatuna “varasemate õpingute ja töökogemuse arvestmine” ning seda võimalust pakuvad mitmed Eesti ülikoolid. See on tasuline võimalus arvestada varasemaid õpinguid ja töökogemust näiteks õpingute osana – et ei peaks näiteks sama sisuga ainet korduvalt läbima.

Maksta tuleb avalduse läbivaatamise ja ainepunktide eest. Algavast semestrist lähevad VÕTAga tehtud ained semestri õppekoormuse arvestusse. Varasemalt neid õppekoormuse hulka ei arvestatud vaid anti lihtsalt ainepunktid. Protseduur näeb välja selline:

1. Taotlus (tuleb ise teha ÕISis)
2. Taotluse läbivaatamine (tehakse dekanaadis)
3. Arve esitamine ja tasumine
4. Hindamine (teeb õppekava programmijuht.)
5. Otsus

Olen seda võimalust ühel korral kasutanud ning tundub, et mõned kohustuslikud ained võiks saada veel arvestatud varasemaste õpingute põhjal. Minu viimase (3 EAP mahus) taotluse puhul on hinnad vastavalt:

  • Taotluse läbivaatamise tasu (iga esitatud taotluse kohta) 15 eurot.
  • Õpitu arvestamise taotlemisel mahus kuni 30 EAP (k.a) on tasumäär 12 euro / EAP

Oluline on teada, et kogu summa (hindamise tasu + ainepunktide tasu) tuleb maksta enne kui avaldus üldse hindajale saadetakse. Kui hindaja lükkab avalduse tagasi, siis ainepunktide eest tasutud summat ei tagastata.

Hetkel ma ise näiteks ootangi, kas 51 euro eest saan 3 EAPd või ei saa mitte midagi 🙂

24. Aug 2020 |

3. semester algab nädala pärast

Uue semestri alguseni on jäänud nädal ning homsest saab ainetele registreeruda. Uuel semestril ootavad mind järgmised kohustuslikud ained:

Kuna need annavad kokku 27 EAP, siis pean midagi juurde valima, et 30 EAP koormust täis saada. Veel ei ole otsustanud, missuguse valikaine võtan.

Eks hirmu ja ärevust ikka natuke on uue semestri ees. See veebitehnoloogiate kursus (php, css, javascript, API, MySQL) ja andmebaasisüsteemide alused olid ühed nendest ainetest, mille pärast ma üldse nüüd kooli läksin. Loodan, et saab kõvasti targemaks 🙂

Võrdlus Tartuga: Kui Tartu Ülikoolis algas ainetele registreerumine, siis oli ÕIS alati üle koormatud ja mingitele ainetele joosti tormi. Aga ma ei ole seni aru saanud, mis TalTechis võiksid olla sellised populaarsed “täis maja” ained, kuhu kõik tahaksid hirmsasti minna.

1. Jun 2020 |

2. semester sai täna läbi

Täna hommikul oli esimene õppeaasta viimane eksam minu jaoks. Varasemalt olen semestrit jooksvalt kajastanud:

Kuidas läks? Kõik ained sai tehtud üle ootuste hästi. Kokku 5 ainet, 30 EAP’d ja Helsingi Ülikoolist 10 EAP jagu Javat juurde. Aga ma olen üsna kindel, et need head hinded väga hästi minu oskuseid (nt kõrgemas matemaatikas või arvutivõrkude tundmises) ei peegelda küll 😀 Samasugust ülevaadet nagu 1. semestri ainetest ei oska esimese hooga kirjutada aga aegamööda ehk midagi meenub. Hetkel tundub, et esimese aasta enim mõtlemist mõjutanud aine oli Peeter Lorentsi “Hulgad, seosed, süsteemid”. Kindlasti soovitan, kui keegi veel mõtleb sellele.

Kirjutan edasi nii nagu juhtub ja asjad aegamööda meelde tulevad.

Continue reading “2. semester sai täna läbi”

21. May 2020 |

Tanel Tammet tarkvara arhitektuurist

See on üks “Sissejuhatus infotehnoloogiat” kursuse loengutest, mis kuidagi on jäänud eriliselt meelde. Ma olen seda püüdnud sundida kuulama ka inimesi, kes tegelevad tarkvaraarenduse teenuse tellimisega, et nad saaksid paremini aru, mis on oluline, kuidas erinevad osapooled mõtlevad, kus on keerukused jne. See on väga hea üldine selgitus paljudele asjadele, mis tõenäoliselt ette tulevad.

Slaidid ja mõned ajapunktid ka:

  • 7:20 Keegi ei aja lihtsust taga peale selle inimese, kes arhitektuuri eest vastutab. Enamik inimesi püüab teha tarkvara keerulisemaks, mitte lihtsamaks. Aga vaja oleks survestada teha lihtsamaks.
  • 9:45 Tarkvarasüsteemid on automaatselt keerulisemad kui miski muu.
  • 10:40 Kui arendaja kirjutab tarkvara, siis sa ei saa temast mõelda kui ehitajast.
  • 34:30 Kui sa mõtled suurest süsteemis, siis nad kõik on frameworkid, mitte nagu lihtsalt installeeritav tarkvara nagu Word vms.
  • 35:40 Info on igal pool väga erinev. Igal vennal on oma andmebaas. See vend, kes neid andmeid tahab kasutada, peab enne üldse aru saama, mis andmed seal on, mida sealt üldse küsida saab, kuidas andmed kodeeritud jne. Ta ei saa sellest kuskilt mujalt teada kui nende inimeste käest, kes seda arendasid 🙂

Loengus viidatud tekstid:

 

15. May 2020 |

Coding is not ‘fun’

Vana tekst Aeonist: Coding is not ‘fun’, it’s technically and ethically complex , 09.2016

Ma olen seda ka rääkinud, et IT-hariduse ja IT-õppe (turundus)kommunikatsioon on kohati üsna misleading ja lootuses, et võibolla mõni tulevane tudeng seda loeb, siis püüan natuke teist poolt ka näidata 🙂

Lisaks veel vanem tekst aga see on ühest teisest olulisest asjast: The Iceberg Secret, Revealed, Joel Spolsky, 2002

Muudest asjadest: Facebook ostis 400M dollari eest Giphy ehk kodulehe, kuhu saab gif’e üles laadida ja rakendus Slice (formerly known as MyPizza), mille kaudu saab internetist pitsat tellida tõstis 34M dollarit. See näitab minu arust, kui segasel ajal me elame 🙂

6. May 2020 |

iee1100: OFDM sagedustihedus, 16-QAM modulatsioon jms…

Ma arvan, et sa jõudsid siia seda ülesannet lahendades (et eksami eeldused saaks täidetud). Pididki jõudma 🙂 Kuna see info on üsna rare, siis jagan, mis ma Wikipediast leidsin. Slaididel ja Stallingu raamatust ma nii hästi selle kohta infot ei leidnud.

Kuna ülesanded on natuke erinevad, siis ma loodan, et õppejõududel ei ole selle näite jagamise vastu midagi.

Continue reading “iee1100: OFDM sagedustihedus, 16-QAM modulatsioon jms…”

1. May 2020 |

Java: Erindid ja veahaldus, erindite mähkimine

Väike läbikirjutus endale ja võibolla on kellegi veel abiks.

Checked exceptions (kontrollitud erindid) – on mõtet püüda ja lahendada

Näiteks faili lugemise (readAllFiles) puhul programm ei kompileerugi enne kui pole veahaldusega tegeletud (peab panema try-catch sisse).

„Checked“ – kontrollitakse kompileerimise käigus ning sellega peab kohe tegelema (või selle erindi meetodi deklaratsioonis ära märkima, et see meetod võib erindi visata ( …method() throws Exception {… ).

Continue reading “Java: Erindid ja veahaldus, erindite mähkimine”

28. Mar 2020 |

Uus semester ja kodus õppimine

Arvestades, et käesolev semester tuleb üsna keeruline, siis mõtlesin, et loon endale ideaalsed zone’imise tingimused. Et saaks vaikuses unustamatult progeda. Vahepeal söömas käia ja siis edasi progeda. Just oli kõik paika läinud kui… tuli viirus, rektori kiri jne ja koolimaja pandi kinni 😀 Seega, tuleb kodunt õppida ja see tuleb mul üsna kehvasti välja hetkel.

Continue reading “Uus semester ja kodus õppimine”

28. Feb 2020 |

Õppimisest (2. semestri 5. nädala lõpus)

Ma olen alati õppinud selle mõttega, et loomult pigem mitte-andeka kuid tööka (jah, ma teen kõvasti tööd) inimesena ma protsessi käigus otsin oma vaimse võimekuse piire. See aitab asja huvitavana hoida. Kui õigeid asju teha, siis kohati jõuad päris lähedale 🙂 Ceslava Kairane rääkis ühes praksis meile, et vaimse võimekuse piiriga on see jama, et see nihkub edasi. See mõte on mulle ka meeldinud ja mulle tundub, et see peab ka paika. Et kus arvasid piiri olevat, sealt tegelikult saab veel edasi. Hetkel ei leia viidet sellele, et kui inimene ütleb, et “ta enam ei jõua”, siis tegelikult ta alles 20% peal.

Java õppejõud Märt Kalmo tõi loengus hea paralleeli programmeerimise õppimise ja spordi (ja ka muusikalise instrumendi õppimise) vahel. Et soorituse tehnikat sa ei harjuta ülesandega (kõrgushüppe kõrgus või muusikapala), mille keerukus on võimekuse piiril või üle selle. Selles mõttes mulle meeldib väga Helsinki Ülikooli Java kursus (14 nädalat), kus liigutakse päris algusest ja tõesti päris väikeste sammudega. Enamvähem nii, et igat liigutust tõesti harjutad iga nurga alt läbi ja iga asi (erindid, failist lugemine, objekt jne) on päris omaette peatükk. Ma teen neid “Soome Java” ülesandeid (tänaseks üle 200 pushi ja üle 100 lahendatud ülesane) enda päris kooli Java kodutööde soojenduseks, et need päris ülesanded siis käte värinal avada 🙂

Eks paistab, kuidas ma sellest Javast läbi rooman. Ahjaa. Üks asi, mis ma olen endale aegajalt meelde tuletanud on see, et oluline on, et uudishimu ei kaoks. Sest see on kõige hullem asi, kui inimesel ei ole huvi ja uudishimu maailma vastu.

31. Jan 2020 |

2. semestri algus – üsna kiire

Teine semester on alanud üsna tempokalt. Sel semestril on mul 5 kohustuslikku ainet. Valik otse tüüpõppekavast. Ühtegi valik- ega vabaainet ei võta. Inglise keele deklareerisin aga hiljem muutsin deklaratsiooni.

Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine (ICA0001) tegemise võti, mida ma loodan, et töötab, on teha kõik oma virtuaalmasinad välisele kettale. Mul on 1TB SanDisk Extreme Portable SSD, mis töötab üle USB-C. Peaks olema piisavalt kiire küll, et operatsioonisüsteeme jooksutada. Samuti ei pea muretsema selle pärast, et snapid liiga palju ruumi võtaks. Kuna mul on dual-boot arvuti ja Ubuntu partitsiooni tegin ainult 40GB, siis enda arvutisse mul need asjad hästi ära ei mahuks.

Kuna koolis on päris kiire internet (vt pilti), siis operatsioonisüsteemide ISOsid on üsna mõnus alla laadida. 5-7 GB failid tulevad 1-2 minutit.

IT-kolledži wifi kiirusega 1.2 Gbps. 19.12.2019

Sel semestril on kavas veel Java (ICD0019), Arvutid (IAX0043), Arvutivõrgud (IEE1100) ja Kõrgem matemaatika (ICY0030). Kõige murettekitavam on ehk Java. Kui ma õigesti aru sain õppejõu kommentaaridest, siis eelmisel semestril Pythoni hinded olid paljudel pigem tagasihoidlikud.

IT-kolledži hästi hoitud saladus on Nurk – üldkasutatav klass 2. korrusel, kus on ülimalt hea töötada. Mugavad toolid (võrreldes raamatukoguga), enamasti tühjus, vaikus ja kiire internet. Lõppu üks meelelahutuslik video ka:

Ma olin täiesti mindblown, kui seda esimest korda nägin. Mis moodi see tüüp keskendub.

ps. Neid kiirus- ja mahuühikuid, mis eelpool tekstis toodud, on ilmselt 10 aasta pärast huvitav vaadata 🙂