25. Jan 2020 |

IT-arenduse õppe esimene semester

Esimene semester sai sel nädalal läbi. Ülehomme algab uus, kell 8 hommikul. Kirjutan lühidal siia ka, kuidas asjad läksid.

Algus on olnud üsna pöörane. 7 ainet (35 EAP) tehtud. Kaks neist olid pisemad. Matemaatika täiendusõpe (YMA0090) 3 EAP ja programmeerimise täiendusõpe (ITI0002 ) 2 EAP. Teised kõik suured 6 EAP:

  • Diskreetne matemaatika (IAX0010)
  • IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid (ICY0004)
  • Hulgad, seosed, süsteemid (ICY0024)
  • Sissejuhatus infotehnoloogiasse (ITI0101)
  • Programmeerimise algkursus (ITI0102)

Kirjutan praegu lühidalt aga täiendan tulevikus, kui midagi meenub.

Diskreetne matemaatika

See õppeaine tundus alguses märksa keerukam. Sisuliselt on aine läbimiseks vaja endale selgeks teha kümmekond arvutusprotseduuri. Näiteks loogikafunktsioonide minimeerimine Quine-McCluskey meetodil, Karnaugn kaardi abil, funktsiooni esitamine Reed-Mulleri baasis jne. Soovitan käia loengutes, praktikumides, lahendada ise näidisülesandeid ja kindlasti Moodle testid ära teha (10% hindest!) ja kodutöö hästi korralikult teha (10% hindest + saad kõik vajaliku selgeks).

Õppejõududel on väga hea õpik aine läbimiseks ning rohkelt õppematerjale. See aine on täiesti tehtav.

Hulgad, seosed, süsteemid

Kontrolltööd ja eksam on avatud materjalidega. Ma seda alguses ei teadnud. Aga, isegi nii ei ole võimalik ilma õppimata ainest läbi saada, kui asjadest tegelikult aru ei saa. See on selline aine, kus asjadest aru saamine võib võtta natuke aega. Mõned asjad said selgeks alles pärast eksamit. Näiteks hakkasin kahtlema, kas väiksem naturaalarv on suuremas naturaalarvus elemendiks või on ta suurema naturaalarvu elemendi elemendiks 😀 Õige vastus on vist siin. Olen mõelnud, kas võiks kiirelt lahti kirjutada peamised keerukused, mis ette tulid. Aga noh, vaatab.

Hulgad, seosed, süsteemid on osalejate keskmise hinde poolest 2. kohal, kui reastada alates kõige madalamast. Allikas: TalTech ÕIS, 2017-2019.

Aine tehtud saamise võti on see, et orienteerud tähistes ja mõistetes ning oskad hulgateooria kirjutised enda jaoks ümber sõnastada “inimese keelde”. Näiteks tead, et seos on korteežide kogum, funktsioon on funktsionaalne seos, omadus on osahulk; iseenda elemendiks ei olda; iseenda osahulgaks ollakse jne.

Kindlasti üks huvitavamaid aineid aga kohati hakkas kontrolltöödeks ettevalmistamise koormus segama progemise ülesannete lahendamist. Loengud on huvitavad, hea huumorimeele ja näitelugudega õppejõud. Soovitan kasutada õppejõu tehtud õpikuid. Nendes on päris häid näiteid, mis aitavad asju mõista. Ma kasutaksin selle aine iseloomustamiseks sellist “gurmee aine” terminit, kuna seal oli lihtsalt umbes 20-30 tudengit päevaõppest (ÕIS näitab, et kokku deklareerunuid 87). Võrdluseks, progemise algkursusel oli 550 😀

Programmeerimise algkursus

See on päris krõbe aine ja sain selle üsna napilt tehtud. Kursus võtab hästi palju aega. Kursusele oli registreerunud umbes 550 tudengit (päevaõppes ja kaugõppes). Osade jaoks oli see ilmselt väga lihtne, teiste jaoks (nagu mina) üsna raske. Mõtlen kindlasti kursuse uuesti teha, et APIt ja OOPi puudutav osa ka ära teha. Sel korral jäin seal täiesti hätta.

📌 Õppeaine Youtube’i kanal on leitav siit, et saaksid huvi korral vaadata, mida seal tegime.

Aine seisneb suures osas iseseisvalt ülesannete lahendamises. Igal nädalal on 2 ülesannet, millest üks on lihtsam ja teine raskem. Lahenduste korrektsust kontrollivad ja tagasisidet annavad automaattestid, mida võid kasutada lõputult. Selleks, et ülesanne saada arvestatud, peab test andma vähemalt 50% tulemusest. Õppejõud (Ago Luberg – lihtsalt super õppejõud!) ja abiõppejõud on alati kättesaadavad kursuse Discordis, kui kuskile takerduma peaks. Probleemid tavaliselt korduvad ja vahest aitab lihtsalt Discordi kerimine, et vaadata, kas keegi on sama keerukuse otsa juba sattunud. Õppematerjaliks on Pydoc (ja loomulikult kogu internet). Saan aru, et progemises sellise eesti keelse õppematerjali olemasolu ei ole üldse levinud.

📌 Soovitan: Alguses kõik ülesanded 100% peale ära pusida. Esimesed asjad annavad lihtsalt nii palju punkte võrreldes ajaga, mis neisse tuleb panna. Hiljem mingisugust minesweeperi algoritmi või OOPi asju ilmselt pusid hulga kauem. Algkursus on natuke eksitav nimi sellele. Ma olen varasemalt teinud TÜ programmeerimise alused kursuse (3 EAP), mis oli palju lihtsam. Aga jah, eks heale tasemel jõudmiseks ongi vaja aega sisse panna.

Praegu siin pooleli aga kirjutan edasi.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site is protected by reCAPTCHA and the Google Privacy Policy and Terms of Service apply.