28. Mar 2020 |

Uus semester ja kodus õppimine

Arvestades, et käesolev semester tuleb üsna keeruline, siis mõtlesin, et loon endale ideaalsed zone’imise tingimused. Just oli kõik paika läinud kui… tuli viirus, rektori kiri jne ja kool pandi kinni. Seega, tuleb kodunt õppida ja see tuleb mul üsna kehvasti välja hetkel.

Õppejõud muidugi ületavad kõiki ootuseid. Materjalid olid kõik väga operatiivselt olemas, väga heal tasemel, kvaliteetsed, hästi ligipääsetavad jne. See teadmine, et on olemas inimesed, kes on nõus mind õpetama, teeb ikka meele härdaks küll.

Suveks veel plaane ei ole. Nortal ja Playtech peatasid suveülikooli projektid (arusaadav), Net Groupi ülesanne on lahe aga kõvasti üle oskuste hetkel (arhiveerisin, et sellegipoolest millelgi seda lahendada).

Muud asjad

Hetkel on rehvimüügi tipphooaeg. Proportsionaalselt palju läheb ikkagi aega ka sellele. Aga majanduslanguse eel ja ühiskondlikult keerukal ajal tahaks, et hooaeg oleks võimalikult hästi tehtud digiturunduse poolelt.

Lõbusat ka. Vaadates Kaarel Nõmmiku postitust, siis proviisorina hetkel võtan nii 1. kui ka 3. koha 🙂

COVID-19 teemal, teeb südame soojaks kui näen videosid ja pilte, mis on tehtud Biomedicumi koridoris, kus olen veetnud palju ärevat aega. Mis meenutab seda, et TÜs õppimine oli alati selle mõttega, et lõpueksamil läheb vaja kõiki seni omandatud teadmisi, kõiki aineid. Sellest tulenevalt oli ka semestri lõpus materjalide arhiveerimise protsess natuke teistsugune kui praegu.

28. Feb 2020 |

Õppimisest (2. semestri 5. nädala lõpus)

Ma olen alati õppinud selle mõttega, et loomult pigem mitte-andeka kuid tööka (jah, ma teen kõvasti tööd) inimesena ma protsessi käigus otsin oma vaimse võimekuse piire. See aitab asja huvitavana hoida. Kui õigeid asju teha, siis kohati jõuad päris lähedale 🙂 Ceslava Kairane rääkis ühes praksis meile, et vaimse võimekuse piiriga on see jama, et see nihkub edasi. See mõte on mulle ka meeldinud ja mulle tundub, et see peab ka paika. Et kus arvasid piiri olevat, sealt tegelikult saab veel edasi. Hetkel ei leia viidet sellele, et kui inimene ütleb, et “ta enam ei jõua”, siis tegelikult ta alles 20% peal.

Java õppejõud Märt Kalmo tõi loengus hea paralleeli programmeerimise õppimise ja spordi (ja ka muusikalise instrumendi õppimise) vahel. Et soorituse tehnikat sa ei harjuta ülesandega (kõrgushüppe kõrgus või muusikapala), mille keerukus on võimekuse piiril või üle selle. Selles mõttes mulle meeldib väga Helsinki Ülikooli Java kursus (14 nädalat), kus liigutakse päris algusest ja tõesti päris väikeste sammudega. Enamvähem nii, et igat liigutust tõesti harjutad iga nurga alt läbi ja iga asi (erindid, failist lugemine, objekt jne) on päris omaette peatükk. Ma teen neid “Soome Java” ülesandeid (tänaseks üle 200 pushi ja üle 100 lahendatud ülesane) enda päris kooli Java kodutööde soojenduseks, et need päris ülesanded siis käte värinal avada 🙂

Eks paistab, kuidas ma sellest Javast läbi rooman. Ahjaa. Üks asi, mis ma olen endale aegajalt meelde tuletanud on see, et oluline on, et uudishimu ei kaoks. Sest see on kõige hullem asi, kui inimesel ei ole huvi ja uudishimu maailma vastu.

31. Jan 2020 |

2. semestri algus – üsna kiire

Teine semester on alanud üsna tempokalt. Sel semestril on mul 5 kohustuslikku ainet. Valik otse tüüpõppekavast. Ühtegi valik- ega vabaainet ei võta. Inglise keele deklareerisin aga hiljem muutsin deklaratsiooni.

Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine (ICA0001) tegemise võti, mida ma loodan, et töötab, on teha kõik oma virtuaalmasinad välisele kettale. Mul on 1TB SanDisk Extreme Portable SSD, mis töötab üle USB-C. Peaks olema piisavalt kiire küll, et operatsioonisüsteeme jooksutada. Samuti ei pea muretsema selle pärast, et snapid liiga palju ruumi võtaks. Kuna mul on dual-boot arvuti ja Ubuntu partitsiooni tegin ainult 40GB, siis enda arvutisse mul need asjad hästi ära ei mahuks.

Kuna koolis on päris kiire internet (vt pilti), siis operatsioonisüsteemide ISOsid on üsna mõnus alla laadida. 5-7 GB failid tulevad 1-2 minutit.

IT-kolledži wifi kiirusega 1.2 Gbps. 19.12.2019

Sel semestril on kavas veel Java (ICD0019), Arvutid (IAX0043), Arvutivõrgud (IEE1100) ja Kõrgem matemaatika (ICY0030). Kõige murettekitavam on ehk Java. Kui ma õigesti aru sain õppejõu kommentaaridest, siis eelmisel semestril Pythoni hinded olid paljudel pigem tagasihoidlikud.

IT-kolledži hästi hoitud saladus on Nurk – üldkasutatav klass 2. korrusel, kus on ülimalt hea töötada. Mugavad toolid (võrreldes raamatukoguga), enamasti tühjus, vaikus ja kiire internet. Lõppu üks meelelahutuslik video ka:

Ma olin täiesti mindblown, kui seda esimest korda nägin. Mis moodi see tüüp keskendub.

ps. Neid kiirus- ja mahuühikuid, mis eelpool tekstis toodud, on ilmselt 10 aasta pärast huvitav vaadata 🙂

 

25. Jan 2020 |

IT-arenduse õppe esimene semester

Esimene semester sai sel nädalal läbi. Ülehomme algab uus, kell 8 hommikul. Kirjutan lühidal siia ka, kuidas asjad läksid.

Algus on olnud üsna pöörane. 7 ainet (35 EAP) tehtud. Kaks neist olid pisemad. Matemaatika täiendusõpe (YMA0090) 3 EAP ja programmeerimise täiendusõpe (ITI0002 ) 2 EAP. Teised kõik suured 6 EAP:

  • Diskreetne matemaatika (IAX0010)
  • IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid (ICY0004)
  • Hulgad, seosed, süsteemid (ICY0024)
  • Sissejuhatus infotehnoloogiasse (ITI0101)
  • Programmeerimise algkursus (ITI0102)

Kirjutan praegu lühidalt aga täiendan tulevikus, kui midagi meenub.

Diskreetne matemaatika

See õppeaine tundus alguses märksa keerukam. Sisuliselt on aine läbimiseks vaja endale selgeks teha kümmekond arvutusprotseduuri. Näiteks loogikafunktsioonide minimeerimine Quine-McCluskey meetodil, Karnaugn kaardi abil, funktsiooni esitamine Reed-Mulleri baasis jne. Soovitan käia loengutes, praktikumides, lahendada ise näidisülesandeid ja kindlasti Moodle testid ära teha (10% hindest!) ja kodutöö hästi korralikult teha (10% hindest + saad kõik vajaliku selgeks).

Õppejõududel on väga hea õpik aine läbimiseks ning rohkelt õppematerjale. See aine on täiesti tehtav.

Hulgad, seosed, süsteemid

Kontrolltööd ja eksam on avatud materjalidega. Ma seda alguses ei teadnud. Aga, isegi nii ei ole võimalik ilma õppimata ainest läbi saada, kui asjadest tegelikult aru ei saa. See on selline aine, kus asjadest aru saamine võib võtta natuke aega. Mõned asjad said selgeks alles pärast eksamit. Näiteks hakkasin kahtlema, kas väiksem naturaalarv on suuremas naturaalarvus elemendiks või on ta suurema naturaalarvu elemendi elemendiks 😀 Õige vastus on vist siin. Olen mõelnud, kas võiks kiirelt lahti kirjutada peamised keerukused, mis ette tulid. Aga noh, vaatab.

Hulgad, seosed, süsteemid on osalejate keskmise hinde poolest 2. kohal, kui reastada alates kõige madalamast. Allikas: TalTech ÕIS, 2017-2019.

Aine tehtud saamise võti on see, et orienteerud tähistes ja mõistetes ning oskad hulgateooria kirjutised enda jaoks ümber sõnastada “inimese keelde”. Näiteks tead, et seos on korteežide kogum, funktsioon on funktsionaalne seos, omadus on osahulk; iseenda elemendiks ei olda; iseenda osahulgaks ollakse jne.

Kindlasti üks huvitavamaid aineid aga kohati hakkas kontrolltöödeks ettevalmistamise koormus segama progemise ülesannete lahendamist. Loengud on huvitavad, hea huumorimeele ja näitelugudega õppejõud. Soovitan kasutada õppejõu tehtud õpikuid. Nendes on päris häid näiteid, mis aitavad asju mõista. Ma kasutaksin selle aine iseloomustamiseks sellist “gurmee aine” terminit, kuna seal oli lihtsalt umbes 20-30 tudengit päevaõppest (ÕIS näitab, et kokku deklareerunuid 87). Võrdluseks, progemise algkursusel oli 550 😀

Programmeerimise algkursus

See on päris krõbe aine ja sain selle üsna napilt tehtud. Kursus võtab hästi palju aega. Kursusele oli registreerunud umbes 550 tudengit (päevaõppes ja kaugõppes). Osade jaoks oli see ilmselt väga lihtne, teiste jaoks (nagu mina) üsna raske. Mõtlen kindlasti kursuse uuesti teha, et APIt ja OOPi puudutav osa ka ära teha. Sel korral jäin seal täiesti hätta.

📌 Õppeaine Youtube’i kanal on leitav siit, et saaksid huvi korral vaadata, mida seal tegime.

Aine seisneb suures osas iseseisvalt ülesannete lahendamises. Igal nädalal on 2 ülesannet, millest üks on lihtsam ja teine raskem. Lahenduste korrektsust kontrollivad ja tagasisidet annavad automaattestid, mida võid kasutada lõputult. Selleks, et ülesanne saada arvestatud, peab test andma vähemalt 50% tulemusest. Õppejõud (Ago Luberg – lihtsalt super õppejõud!) ja abiõppejõud on alati kättesaadavad kursuse Discordis, kui kuskile takerduma peaks. Probleemid tavaliselt korduvad ja vahest aitab lihtsalt Discordi kerimine, et vaadata, kas keegi on sama keerukuse otsa juba sattunud. Õppematerjaliks on Pydoc (ja loomulikult kogu internet). Saan aru, et progemises sellise eesti keelse õppematerjali olemasolu ei ole üldse levinud.

📌 Soovitan: Alguses kõik ülesanded 100% peale ära pusida. Esimesed asjad annavad lihtsalt nii palju punkte võrreldes ajaga, mis neisse tuleb panna. Hiljem mingisugust minesweeperi algoritmi või OOPi asju ilmselt pusid hulga kauem. Algkursus on natuke eksitav nimi sellele. Ma olen varasemalt teinud TÜ programmeerimise alused kursuse (3 EAP), mis oli palju lihtsam. Aga jah, eks heale tasemel jõudmiseks ongi vaja aega sisse panna.

Praegu siin pooleli aga kirjutan edasi.