22. Aug 2021 |

Tervisesport ja Brasiilia jiu-jitsu

TL;DR: Tulge kĂ”ik trenni 🙂 KRVA/Brazilian Top Team (Kristiines, kus minagi kĂ€in) vĂ”i Estum jiu-jitsu (Tondil). Liituge algajate grupiga ja midagi kaotada ei ole.

Kuna ma veedan terved pÀevad arvutiga töötades, siis tundsin, et mingit liikumist on kehale juurde vaja. Praegu olen jÀÀnud pidama Brasiilia jiu-jitsu juures (tulge trenni!).

Brazilian Top Team Estonia treeningutega saab liituda kogu aeg ja grupid on avatud kĂ”ikidele tasemetele alates pĂ€ris algajatest. Vaata ajakava kodulehel. PĂ€ris algajad on BASIC COURSE (gi’d ei ole) ja natuke edasijĂ”udnud on BEGINNERS & FUNDAMENTALS (gi seljas).

Vaade Instagrami hashtag’ist #bttestonia

Esimene kord alustasin tĂ€pselt aasta tagasi (2020 augusti lĂ”pus 3D treeningus) aga see jĂ€i kooli ja koroona tĂ”ttu katki. NĂŒĂŒd suve alguses (juuni 2021) alustasin uuesti KRVAs (mis on mu elukoha lĂ€hedal). Ala meeldib ja sobib mulle jĂ€rgmistel pĂ”hjustel:

  • Vigastuste oht on ĂŒsna vĂ€ike. Enamus tegevust toimub matil pikali olles (seega kuskilt pahasti kukkuda ei saa), lööke ei ole ja heiteid ei ole.
  • “MassaaĆŸ” ja “venitused” ehk siis keegi sisuliselt masseerib oma Ă”la, puusaga, pĂ”lvega, kannaga, rindgerega, randmega vms kogu keha ja trenni kĂ€igus saab ka keha ilusti lahti venitatud 😀 Kontoritöötajale ideaalne.
  • Trenn on lĂ”bus, saab tugevamaks ja paremasse vormi.

Minu jaoks on see bjj treening tervisesport, mitte nĂ€iteks vĂ”istlussport. See on miski, millega pean arvestama nii enda arengut hinnates kui ka trennis kĂ€itudes. Et ei vĂ”rdleks enda arengut mĂ”ne noore competitive fighter’iga (vĂ”ib mĂ”juda demoraliseerivalt, kui areng ei ole sama kiire) vĂ”i ei lĂ€heks nende tempoga/koormusega kaasa (et vĂ€ltida vigastusi).

Mida pean meeles pidama

Kuula keha

Kuna ma olen juba vanem inimene (~35), siis pean keha kuulama ja ei saa pĂ€ris noortega sama hullult rapsida. Kui saan vigastada, siis see paraneks ilmselt kauem. Samuti vĂ”tab (arvatavasti) kauem treeningute vaheline taastumine – eriti, kui on mĂ”ni raskem tund.

Kuigi matil saaks olla rohkem kui 2x nĂ€dalas ning iga kord oleks vĂ”imalik pingutada ka kĂ”vasti rohkem, siis pean endale ise ĂŒtlema, et peaksin piiri. Taastumise aeg vĂ”ib olla vabalt pikem ja trennipĂ€evade vahel ei pea veel ise avatud matil iga hinna eest peale tegema.

ÜhekĂŒlgne sport

“ÜhekĂŒlge sport” on bit ajast, kui rulaga sĂ”itsin ja pĂ”lv pidevalt valutas. Siis arst ĂŒtles, et see on “ĂŒhekĂŒlgne sport”.

TagantjĂ€rgi see tundub loogiline ja pĂŒĂŒan nĂŒĂŒd ka bjj-le midagi “ĂŒldisemat” juurde teha. Mingisugune ÜKT (ĂŒldkehaline treening) oleks tore aga kuna Kristiines ma ei midagi sellist leidnud nagu Tallinna Spordihalli ÜKTd, siis olen viimasel ajal pĂŒhapĂ€eviti ĂŒhe ĂŒldkehalist liikuvust arendava rĂŒhmatrenni nĂ€dalas veel juurde lisanud. Natuke saab jĂ”udu, tasakaalu ja ĂŒldist lihastoonust.

Brazilian Top Team Estonia treeningutega saab liituda kogu aeg ja grupid on avatud kÔikidele tasemetele alates pÀris algajatest. Vaata ajakava kodulehel ja ilmu lihtsalt kohale.

SĂŒgiseks on algkursustele registreerumine juba avatud. Arvan, et tuleb see 3 kuu pakett vĂ”tta ja ega siit enam pÀÀsu ei ole. Treener rÀÀkis viimases trennis, et varsti hakkame gi‘ga treenima, nii et ees on muutuste aega ja tuleb see ka endale hankida.

Kuidas see spordiala vÀlja nÀeb

Kui gi on seljas, siis Brasiilia jiu-jitsu vĂ”ib trennis vĂ€lja nĂ€ha umbes selline lĂ”bus mĂŒramine.

Naiste roll ilma gi-ta vÔib olla nÀiteks selline. Gezary Matuda on BJJ blackbelt, 5x maailmameister.

Kui tahad veel rohkem vaadata, siis nĂ€iteks Youtube’i kanalid Pedigo Submission Fighting, Polaris Professional Jiu Jitsu Invitational, FloGrappling, Eddie Bravo 10th Planet Jiu-Jitsu on lahedad.

1. Jun 2020 |

2. semester sai tÀna lÀbi

TÀna hommikul oli esimene Ôppeaasta viimane eksam minu jaoks. Varasemalt olen semestrit jooksvalt kajastanud:

Kuidas lĂ€ks? KĂ”ik ained sai tehtud ĂŒle ootuste hĂ€sti. Kokku 5 ainet, 30 EAP’d ja Helsingi Ülikoolist 10 EAP jagu Javat juurde. Aga ma olen ĂŒsna kindel, et need head hinded vĂ€ga hĂ€sti minu oskuseid (nt kĂ”rgemas matemaatikas vĂ”i arvutivĂ”rkude tundmises) ei peegelda kĂŒll 😀 Samasugust ĂŒlevaadet nagu 1. semestri ainetest ei oska esimese hooga kirjutada aga aegamööda ehk midagi meenub. Hetkel tundub, et esimese aasta enim mĂ”tlemist mĂ”jutanud aine oli Peeter Lorentsi “Hulgad, seosed, sĂŒsteemid”. Kindlasti soovitan, kui keegi veel mĂ”tleb sellele.

Kirjutan edasi nii nagu juhtub ja asjad aegamööda meelde tulevad.

Continue reading “2. semester sai tĂ€na lĂ€bi”

28. Mar 2020 |

Uus semester ja kodus Ôppimine

Arvestades, et kĂ€esolev semester tuleb ĂŒsna keeruline, siis mĂ”tlesin, et loon endale ideaalsed zone’imise tingimused. Et saaks vaikuses unustamatult progeda. Vahepeal söömas kĂ€ia ja siis edasi progeda. Just oli kĂ”ik paika lĂ€inud kui… tuli viirus, rektori kiri jne ja koolimaja pandi kinni 😀 Seega, tuleb kodunt Ă”ppida ja see tuleb mul ĂŒsna kehvasti vĂ€lja hetkel.

Continue reading “Uus semester ja kodus Ă”ppimine”

28. Feb 2020 |

Õppimisest (2. semestri 5. nĂ€dala lĂ”pus)

Ma olen alati Ă”ppinud selle mĂ”ttega, et loomult pigem mitte-andeka kuid tööka (jah, ma teen kĂ”vasti tööd) inimesena ma protsessi kĂ€igus otsin oma vaimse vĂ”imekuse piire. See aitab asja huvitavana hoida. Kui Ă”igeid asju teha, siis kohati jĂ”uad pĂ€ris lĂ€hedale 🙂 Ceslava Kairane rÀÀkis ĂŒhes praksis meile, et vaimse vĂ”imekuse piiriga on see jama, et see nihkub edasi. See mĂ”te on mulle ka meeldinud ja mulle tundub, et see peab ka paika. Et kus arvasid piiri olevat, sealt tegelikult saab veel edasi. Hetkel ei leia viidet sellele, et kui inimene ĂŒtleb, et “ta enam ei jĂ”ua”, siis tegelikult ta alles 20% peal.

Java Ă”ppejĂ”ud MĂ€rt Kalmo tĂ”i loengus hea paralleeli programmeerimise Ă”ppimise ja spordi (ja ka muusikalise instrumendi Ă”ppimise) vahel. Et soorituse tehnikat sa ei harjuta ĂŒlesandega (kĂ”rgushĂŒppe kĂ”rgus vĂ”i muusikapala), mille keerukus on vĂ”imekuse piiril vĂ”i ĂŒle selle. Selles mĂ”ttes mulle meeldib vĂ€ga Helsinki Ülikooli Java kursus (14 nĂ€dalat), kus liigutakse pĂ€ris algusest ja tĂ”esti pĂ€ris vĂ€ikeste sammudega. EnamvĂ€hem nii, et igat liigutust tĂ”esti harjutad iga nurga alt lĂ€bi ja iga asi (erindid, failist lugemine, objekt jne) on pĂ€ris omaette peatĂŒkk. Ma teen neid “Soome Java” ĂŒlesandeid (tĂ€naseks ĂŒle 200 pushi ja ĂŒle 100 lahendatud ĂŒlesane) enda pĂ€ris kooli Java kodutööde soojenduseks, et need pĂ€ris ĂŒlesanded siis kĂ€te vĂ€rinal avada 🙂

Eks paistab, kuidas ma sellest Javast lĂ€bi rooman. Ahjaa. Üks asi, mis ma olen endale aegajalt meelde tuletanud on see, et oluline on, et uudishimu ei kaoks. Sest see on kĂ”ige hullem asi, kui inimesel ei ole huvi ja uudishimu maailma vastu.

31. Jan 2020 |

2. semestri algus – ĂŒsna kiire

Teine semester on alanud ĂŒsna tempokalt. Sel semestril on mul 5 kohustuslikku ainet. Valik otse tĂŒĂŒpĂ”ppekavast. Ühtegi valik- ega vabaainet ei vĂ”ta. Inglise keele deklareerisin aga hiljem muutsin deklaratsiooni.

OperatsioonisĂŒsteemid ja nende haldamine (ICA0001) tegemise vĂ”ti, mida ma loodan, et töötab, on teha kĂ”ik oma virtuaalmasinad vĂ€lisele kettale. Mul on 1TB SanDisk Extreme Portable SSD, mis töötab ĂŒle USB-C. Peaks olema piisavalt kiire kĂŒll, et operatsioonisĂŒsteeme jooksutada. Samuti ei pea muretsema selle pĂ€rast, et snapid liiga palju ruumi vĂ”taks. Kuna mul on dual-boot arvuti ja Ubuntu partitsiooni tegin ainult 40GB, siis enda arvutisse mul need asjad hĂ€sti Ă€ra ei mahuks.

Kuna koolis on pĂ€ris kiire internet (vt pilti), siis operatsioonisĂŒsteemide ISOsid on ĂŒsna mĂ”nus alla laadida. 5-7 GB failid tulevad 1-2 minutit.

IT-kolledĆŸi wifi kiirusega 1.2 Gbps. 19.12.2019

Sel semestril on kavas veel Java (ICD0019), Arvutid (IAX0043), ArvutivÔrgud (IEE1100) ja KÔrgem matemaatika (ICY0030). KÔige murettekitavam on ehk Java. Kui ma Ôigesti aru sain ÔppejÔu kommentaaridest, siis eelmisel semestril Pythoni hinded olid paljudel pigem tagasihoidlikud.

IT-kolledĆŸi hĂ€sti hoitud saladus on Nurk – ĂŒldkasutatav klass 2. korrusel, kus on ĂŒlimalt hea töötada. Mugavad toolid (vĂ”rreldes raamatukoguga), enamasti tĂŒhjus, vaikus ja kiire internet. LĂ”ppu ĂŒks meelelahutuslik video ka:

Ma olin tĂ€iesti mindblown, kui seda esimest korda nĂ€gin. Mis moodi see tĂŒĂŒp keskendub.

ps. Neid kiirus- ja mahuĂŒhikuid, mis eelpool tekstis toodud, on ilmselt 10 aasta pĂ€rast huvitav vaadata 🙂

 

25. Jan 2020 |

IT-sĂŒsteemide arenduse (IADB) Ă”ppe esimene semester

Vaata ka:

VĂ”i noh, tegelt kogu kooli kategooria on super 🙂


Esimene semester sai sel nĂ€dalal lĂ€bi. Ülehomme algab uus, kell 8 hommikul. Kirjutan lĂŒhidal siia ka, kuidas asjad lĂ€ksid.

Algus on olnud ĂŒsna pöörane. 7 ainet (35 EAP) tehtud. Kaks neist olid pisemad. Matemaatika tĂ€iendusĂ”pe (YMA0090) 3 EAP ja programmeerimise tĂ€iendusĂ”pe (ITI0002 ) 2 EAP. Teised kĂ”ik suured 6 EAP:

  • Diskreetne matemaatika (IAX0010)
  • IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid (ICY0004)
  • Hulgad, seosed, sĂŒsteemid (ICY0024)
  • Sissejuhatus infotehnoloogiasse (ITI0101)
  • Programmeerimise algkursus (ITI0102)

Kirjutan praegu lĂŒhidalt aga tĂ€iendan tulevikus, kui midagi meenub.

Diskreetne matemaatika

See Ă”ppeaine tundus alguses mĂ€rksa keerukam. Sisuliselt on aine lĂ€bimiseks vaja endale selgeks teha kĂŒmmekond arvutusprotseduuri. NĂ€iteks loogikafunktsioonide minimeerimine Quine-McCluskey meetodil, Karnaugn kaardi abil, funktsiooni esitamine Reed-Mulleri baasis jne. Soovitan kĂ€ia loengutes, praktikumides, lahendada ise nĂ€idisĂŒlesandeid ja kindlasti Moodle testid Ă€ra teha (10% hindest!) ja kodutöö hĂ€sti korralikult teha (10% hindest + saad kĂ”ik vajaliku selgeks).

ÕppejĂ”ududel on vĂ€ga hea Ă”pik aine lĂ€bimiseks ning rohkelt Ă”ppematerjale. See aine on tĂ€iesti tehtav.

Loengud on esimestel kordadel kĂ”vasti ĂŒlerahvastatud (kaks auditooriumit on tĂ€is). PĂ€rast paari esimest loengut kolitakse ĂŒhte audikasse ja lĂ”puks ei jÀÀ sinnagi eriti kedagi. PĂ”hitöö tehakse Ă€ra praksides. Loenguid saab nii otse kui ka jĂ€relvaatamisena videost vaadata. Ma ise vaatasin otse (sest nii pĂŒsib tempo peal) ja tegin seda raamatukogus.

Hulgad, seosed, sĂŒsteemid

Kontrolltööd ja eksam on avatud materjalidega. Ma seda alguses ei teadnud. Aga, isegi nii ei ole vĂ”imalik ilma Ă”ppimata ainest lĂ€bi saada, kui asjadest tegelikult aru ei saa. See on selline aine, kus asjadest aru saamine vĂ”ib vĂ”tta natuke aega. MĂ”ned asjad said selgeks alles pĂ€rast eksamit. NĂ€iteks hakkasin kahtlema, kas vĂ€iksem naturaalarv on suuremas naturaalarvus elemendiks vĂ”i on ta suurema naturaalarvu elemendi elemendiks 😀 Õige vastus on vist siin. Olen mĂ”elnud, kas vĂ”iks kiirelt lahti kirjutada peamised keerukused, mis ette tulid. Aga noh, vaatab.

Hulgad, seosed, sĂŒsteemid on osalejate keskmise hinde poolest 2. kohal, kui reastada alates kĂ”ige madalamast. Allikas: TalTech ÕIS, 2017-2019.

Aine tehtud saamise vĂ”ti on see, et orienteerud tĂ€histes ja mĂ”istetes ning oskad hulgateooria kirjutised enda jaoks ĂŒmber sĂ”nastada “inimese keelde”. NĂ€iteks tead, et seos on korteeĆŸide kogum, funktsioon on funktsionaalne seos, omadus on osahulk; iseenda elemendiks ei olda; iseenda osahulgaks ollakse jne.

Kindlasti ĂŒks huvitavamaid aineid aga kohati hakkas kontrolltöödeks ettevalmistamise koormus segama progemise ĂŒlesannete lahendamist. Loengud on huvitavad, hea huumorimeele ja nĂ€itelugudega Ă”ppejĂ”ud. Soovitan kasutada Ă”ppejĂ”u tehtud Ă”pikuid. Nendes on pĂ€ris hĂ€id nĂ€iteid, mis aitavad asju mĂ”ista. Ma kasutaksin selle aine iseloomustamiseks sellist “gurmee aine” terminit, kuna seal oli lihtsalt umbes 20-30 tudengit pĂ€evaĂ”ppest (ÕIS nĂ€itab, et kokku deklareerunuid 87). VĂ”rdluseks, progemise algkursusel oli 550 😀

Programmeerimise algkursus

See on pĂ€ris krĂ”be aine ja sain selle ĂŒsna napilt tehtud. Kursus vĂ”tab hĂ€sti palju aega. Kursusele oli registreerunud umbes 550 tudengit (pĂ€evaĂ”ppes ja kaugĂ”ppes). Osade jaoks oli see ilmselt vĂ€ga lihtne, teiste jaoks (nagu mina) ĂŒsna raske. MĂ”tlen kindlasti kursuse uuesti teha, et APIt ja OOPi puudutav osa ka Ă€ra teha. Sel korral jĂ€in seal tĂ€iesti hĂ€tta.

📌 Õppeaine Youtube’i kanal on leitav siit, et saaksid huvi korral vaadata, mida seal tegime.

Aine seisneb suures osas iseseisvalt ĂŒlesannete lahendamises. Igal nĂ€dalal on 2 ĂŒlesannet, millest ĂŒks on lihtsam ja teine raskem. Lahenduste korrektsust kontrollivad ja tagasisidet annavad automaattestid, mida vĂ”id kasutada lĂ”putult. Selleks, et ĂŒlesanne saada arvestatud, peab test andma vĂ€hemalt 50% tulemusest. ÕppejĂ”ud (Ago Luberg – lihtsalt super Ă”ppejĂ”ud!) ja abiĂ”ppejĂ”ud on alati kĂ€ttesaadavad kursuse Discordis, kui kuskile takerduma peaks. Probleemid tavaliselt korduvad ja vahest aitab lihtsalt Discordi kerimine, et vaadata, kas keegi on sama keerukuse otsa juba sattunud. Õppematerjaliks on Pydoc (ja loomulikult kogu internet). Saan aru, et progemises sellise eesti keelse Ă”ppematerjali olemasolu ei ole ĂŒldse levinud.

📌 Soovitan: Alguses kĂ”ik ĂŒlesanded 100% peale Ă€ra pusida. Esimesed asjad annavad lihtsalt nii palju punkte vĂ”rreldes ajaga, mis neisse tuleb panna. Hiljem mingisugust minesweeperi algoritmi vĂ”i OOPi asju ilmselt pusid hulga kauem. Algkursus on natuke eksitav nimi. Ma olen varasemalt teinud TÜ programmeerimise alused kursuse (3 EAP), mis oli palju lihtsam. Aga jah, eks heale tasemel jĂ”udmiseks ongi vaja aega sisse panna.

Nii praksid kui loengud on esimestel kordadel kĂ”vasti ĂŒlerahvastatud. Hiljem see pisut muutub. Kuna loengud ja praksid kantakse videona ka ĂŒle, siis ei ole kohalkĂ€imisel tegelikult eriti mĂ”tet rohkem kui see, et saab vajadusel abiĂ”ppejĂ”ududelt nĂ”u kĂŒsida. Praksides on peamine kodutööde vastamine, mis vĂ”tab meeletu aja (vĂ”id mitu tundi jĂ€rjekorras oodata).

Sissejuhatus infotehnoloogiasse

Loe Marko blogist. ÕppejĂ”ud professor Tanel Tammet.  VĂ€ga huvitav sissejuhatav aine. Aine kodulehe (sh loenguvideod ja materjalid leiab siit). Igal nĂ€dalal 2 loengut ja loengutes kĂ€sitletud teemade kohta testid. Eksami kordamiskĂŒsimused ja vahetööde kĂŒsimused on mul siin olemas.

Loengud on esimestel kordadel kĂ”vasti ĂŒlerahvastatud (2 auditooriumit on tĂ€is). PĂ€rast paari esimest loengut kolitakse ĂŒhte audikasse ja lĂ”puks ei jÀÀ sinnagi eriti kedagi. Loenguid saab nii otse kui ka jĂ€relvaatamisena videost vaadata.

IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Loe Marko blogist. ÕppejĂ”ud Kaido Kikkas. See on sisuliselt kohustuslik aine, mis annab 6 EAP ja midagi eriti tegema ei pea. Eksam on ĂŒks lehekĂŒlg esseed kirjutada.

Loengud on esimestel kordadel kĂ”vasti ĂŒlerahvastatud (2 auditooriumi on tĂ€is). Semestri lĂ”pus ei ole loengutes eriti kedagi.

Praegu siin pooleli aga kirjutan edasi.