25. Jan 2020 |

IT-sĂŒsteemide arenduse (IADB) Ă”ppe esimene semester

Vaata ka:

VĂ”i noh, tegelt kogu kooli kategooria on super 🙂


Esimene semester sai sel nĂ€dalal lĂ€bi. Ülehomme algab uus, kell 8 hommikul. Kirjutan lĂŒhidal siia ka, kuidas asjad lĂ€ksid.

Algus on olnud ĂŒsna pöörane. 7 ainet (35 EAP) tehtud. Kaks neist olid pisemad. Matemaatika tĂ€iendusĂ”pe (YMA0090) 3 EAP ja programmeerimise tĂ€iendusĂ”pe (ITI0002 ) 2 EAP. Teised kĂ”ik suured 6 EAP:

  • Diskreetne matemaatika (IAX0010)
  • IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid (ICY0004)
  • Hulgad, seosed, sĂŒsteemid (ICY0024)
  • Sissejuhatus infotehnoloogiasse (ITI0101)
  • Programmeerimise algkursus (ITI0102)

Kirjutan praegu lĂŒhidalt aga tĂ€iendan tulevikus, kui midagi meenub.

Diskreetne matemaatika

See Ă”ppeaine tundus alguses mĂ€rksa keerukam. Sisuliselt on aine lĂ€bimiseks vaja endale selgeks teha kĂŒmmekond arvutusprotseduuri. NĂ€iteks loogikafunktsioonide minimeerimine Quine-McCluskey meetodil, Karnaugn kaardi abil, funktsiooni esitamine Reed-Mulleri baasis jne. Soovitan kĂ€ia loengutes, praktikumides, lahendada ise nĂ€idisĂŒlesandeid ja kindlasti Moodle testid Ă€ra teha (10% hindest!) ja kodutöö hĂ€sti korralikult teha (10% hindest + saad kĂ”ik vajaliku selgeks).

ÕppejĂ”ududel on vĂ€ga hea Ă”pik aine lĂ€bimiseks ning rohkelt Ă”ppematerjale. See aine on tĂ€iesti tehtav.

Loengud on esimestel kordadel kĂ”vasti ĂŒlerahvastatud (kaks auditooriumit on tĂ€is). PĂ€rast paari esimest loengut kolitakse ĂŒhte audikasse ja lĂ”puks ei jÀÀ sinnagi eriti kedagi. PĂ”hitöö tehakse Ă€ra praksides. Loenguid saab nii otse kui ka jĂ€relvaatamisena videost vaadata. Ma ise vaatasin otse (sest nii pĂŒsib tempo peal) ja tegin seda raamatukogus.

Hulgad, seosed, sĂŒsteemid

Kontrolltööd ja eksam on avatud materjalidega. Ma seda alguses ei teadnud. Aga, isegi nii ei ole vĂ”imalik ilma Ă”ppimata ainest lĂ€bi saada, kui asjadest tegelikult aru ei saa. See on selline aine, kus asjadest aru saamine vĂ”ib vĂ”tta natuke aega. MĂ”ned asjad said selgeks alles pĂ€rast eksamit. NĂ€iteks hakkasin kahtlema, kas vĂ€iksem naturaalarv on suuremas naturaalarvus elemendiks vĂ”i on ta suurema naturaalarvu elemendi elemendiks 😀 Õige vastus on vist siin. Olen mĂ”elnud, kas vĂ”iks kiirelt lahti kirjutada peamised keerukused, mis ette tulid. Aga noh, vaatab.

Hulgad, seosed, sĂŒsteemid on osalejate keskmise hinde poolest 2. kohal, kui reastada alates kĂ”ige madalamast. Allikas: TalTech ÕIS, 2017-2019.

Aine tehtud saamise vĂ”ti on see, et orienteerud tĂ€histes ja mĂ”istetes ning oskad hulgateooria kirjutised enda jaoks ĂŒmber sĂ”nastada “inimese keelde”. NĂ€iteks tead, et seos on korteeĆŸide kogum, funktsioon on funktsionaalne seos, omadus on osahulk; iseenda elemendiks ei olda; iseenda osahulgaks ollakse jne.

Kindlasti ĂŒks huvitavamaid aineid aga kohati hakkas kontrolltöödeks ettevalmistamise koormus segama progemise ĂŒlesannete lahendamist. Loengud on huvitavad, hea huumorimeele ja nĂ€itelugudega Ă”ppejĂ”ud. Soovitan kasutada Ă”ppejĂ”u tehtud Ă”pikuid. Nendes on pĂ€ris hĂ€id nĂ€iteid, mis aitavad asju mĂ”ista. Ma kasutaksin selle aine iseloomustamiseks sellist “gurmee aine” terminit, kuna seal oli lihtsalt umbes 20-30 tudengit pĂ€evaĂ”ppest (ÕIS nĂ€itab, et kokku deklareerunuid 87). VĂ”rdluseks, progemise algkursusel oli 550 😀

Programmeerimise algkursus

See on pĂ€ris krĂ”be aine ja sain selle ĂŒsna napilt tehtud. Kursus vĂ”tab hĂ€sti palju aega. Kursusele oli registreerunud umbes 550 tudengit (pĂ€evaĂ”ppes ja kaugĂ”ppes). Osade jaoks oli see ilmselt vĂ€ga lihtne, teiste jaoks (nagu mina) ĂŒsna raske. MĂ”tlen kindlasti kursuse uuesti teha, et APIt ja OOPi puudutav osa ka Ă€ra teha. Sel korral jĂ€in seal tĂ€iesti hĂ€tta.

📌 Õppeaine Youtube’i kanal on leitav siit, et saaksid huvi korral vaadata, mida seal tegime.

Aine seisneb suures osas iseseisvalt ĂŒlesannete lahendamises. Igal nĂ€dalal on 2 ĂŒlesannet, millest ĂŒks on lihtsam ja teine raskem. Lahenduste korrektsust kontrollivad ja tagasisidet annavad automaattestid, mida vĂ”id kasutada lĂ”putult. Selleks, et ĂŒlesanne saada arvestatud, peab test andma vĂ€hemalt 50% tulemusest. ÕppejĂ”ud (Ago Luberg – lihtsalt super Ă”ppejĂ”ud!) ja abiĂ”ppejĂ”ud on alati kĂ€ttesaadavad kursuse Discordis, kui kuskile takerduma peaks. Probleemid tavaliselt korduvad ja vahest aitab lihtsalt Discordi kerimine, et vaadata, kas keegi on sama keerukuse otsa juba sattunud. Õppematerjaliks on Pydoc (ja loomulikult kogu internet). Saan aru, et progemises sellise eesti keelse Ă”ppematerjali olemasolu ei ole ĂŒldse levinud.

📌 Soovitan: Alguses kĂ”ik ĂŒlesanded 100% peale Ă€ra pusida. Esimesed asjad annavad lihtsalt nii palju punkte vĂ”rreldes ajaga, mis neisse tuleb panna. Hiljem mingisugust minesweeperi algoritmi vĂ”i OOPi asju ilmselt pusid hulga kauem. Algkursus on natuke eksitav nimi. Ma olen varasemalt teinud TÜ programmeerimise alused kursuse (3 EAP), mis oli palju lihtsam. Aga jah, eks heale tasemel jĂ”udmiseks ongi vaja aega sisse panna.

Nii praksid kui loengud on esimestel kordadel kĂ”vasti ĂŒlerahvastatud. Hiljem see pisut muutub. Kuna loengud ja praksid kantakse videona ka ĂŒle, siis ei ole kohalkĂ€imisel tegelikult eriti mĂ”tet rohkem kui see, et saab vajadusel abiĂ”ppejĂ”ududelt nĂ”u kĂŒsida. Praksides on peamine kodutööde vastamine, mis vĂ”tab meeletu aja (vĂ”id mitu tundi jĂ€rjekorras oodata).

Sissejuhatus infotehnoloogiasse

Loe Marko blogist. ÕppejĂ”ud professor Tanel Tammet.  VĂ€ga huvitav sissejuhatav aine. Aine kodulehe (sh loenguvideod ja materjalid leiab siit). Igal nĂ€dalal 2 loengut ja loengutes kĂ€sitletud teemade kohta testid. Eksami kordamiskĂŒsimused ja vahetööde kĂŒsimused on mul siin olemas.

Loengud on esimestel kordadel kĂ”vasti ĂŒlerahvastatud (2 auditooriumit on tĂ€is). PĂ€rast paari esimest loengut kolitakse ĂŒhte audikasse ja lĂ”puks ei jÀÀ sinnagi eriti kedagi. Loenguid saab nii otse kui ka jĂ€relvaatamisena videost vaadata.

IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Loe Marko blogist. ÕppejĂ”ud Kaido Kikkas. See on sisuliselt kohustuslik aine, mis annab 6 EAP ja midagi eriti tegema ei pea. Eksam on ĂŒks lehekĂŒlg esseed kirjutada.

Loengud on esimestel kordadel kĂ”vasti ĂŒlerahvastatud (2 auditooriumi on tĂ€is). Semestri lĂ”pus ei ole loengutes eriti kedagi.

Praegu siin pooleli aga kirjutan edasi.