2. Mar 2021 |

Õppimisest – õppematerjalid ja kodus õppimine

Koolis ei peaks olema ühtegi PowerPointi.

Õppematerjalid – kirjalikud

Kõikide ainete õppematerjalid PEAKSID olema sellised nagu Bootstrapi dokumentatsioon. Pythoni õppematerjal täpselt nii ongi. Koolis ega ülikoolis ei peaks olema mitte ühtegi PowerPointi slideshow’d. Hetkel üsna suur osa ajast kulub sellele, et ma vormistan kõik slaidid palju kompaktsemateks ja paremini loetavateks Markdowni failideks. Kui vaja, siis saab ekraanil seda dokumenti kerida. Ma olen üsna kindel, et tudengitel ei ole ootust slaidide järgi vaid info järgi. Sel semestril on mõne aine slaidid ka täielik rongiõnnetus 😀

Vaata ka: Koolis käimine ja keskkond

Mõelge, kui kogu õpikukirjastuse tööstus disruptida ja algkoolist alates kõik füüsika, matemaatika ja keemia õppematerjalid ja ülesanded oleks vormistatud korralikult ja ligipääsetavalt sellises dokumentatsiooni formaadis + alati ligipääsetavalt (ja seadmesõbralikult!) oleks Youtube’is loenguvideod. Ei oleks mingit õpikute tassimist, laenutamist, ostmist vms. Üks korralik repo, kõik muudatused läbi pull requestide. Võimalik, et koolilastel (ja nende vanematel) ei ole ootust õpikute järgi, vaid ligipääsetava info järgi.

Õpilased saaksid raskusastme järgi ülesandeid ette võtta (vajadusel lahendusega), õpetajad üle ülesannete kogu vastava raskusastmega kontrolltöid automaatselt genereerida jne. Koolis meil kogu aeg räägitakse, et kui sulle tundub, et kirjutad sama (või väga sarnast) koodi juba mitmendat korda, siis mõtle võimalusele teha üldisem lahendus (abstraktsioon) 🙂

Õppematerjalid – videod

Pean tunnistama, et TalTechis on kõik 5+ videote osas. Echo360’st  (mis on halb) saab videod arvutisse salvestada ja ümber laadida Youtube’i. Aga, tore oleks, kui timestamp’itud loenguvideod oleks kohe seal 🙂 Näiteks nii nagu minu reedeste loengute playlist.

Kuidas ma kodus õpin

Elu on vahepeal edasi läinud. Mul on nüüd pidevas kasutuses 2 arvutit ja kaks 24″ monitori. Kohe selgitan.

Minu töölaud. Märts 2021. Korraga on enamasti kasutuses kaks arvutit, kummagi küljes 24″ monitor. Telefonis on lahti Focusmeter ja Toggl rakendused (loe siit). Telefoni kõrval on tennise käepael, mida kasutan selleks, et hiire käe ranne ei valutaks. See viltune juhtme otsas rippuv asi arvuti all  (paremal) on Sandisk Extreme Portable 1TB SSD (link), et Win10 ja Ubuntu vahet toimetades oleks nt loenguslaidid jms olemas mõlemas.

1. monitoril (pildil vasakul)

Loenguvideo täisekraanil ja seda mängib minu vana arvuti (Dell XPS 13, mille ostsin 2011). Video jookseb eranditult Youtube’ist, sest seal on klaviatuuri otseteed. Paus, kiiruse muutmine, tagasikerimine, timestampide tegemine – kõik funktsionaalsused on olemas. Lisaks tegin JavaScriptis bookmarkidena (juhend siin) kuni 4x kiirendusega vaatamise.

Echo360 laguneb aktiivse kasutuse ajal kohe ära – see tähendab, et edasi-tagasi kerides kaob mingil hetkel heli ära (või läheb pildiga nihkesse) või kiilub üldse kõik kinni (vajab refreshi). Kiiruse muutmine on menüüde sisse peidetud (otseteid ei ole). Kiiruse muutmist on päriselt VAJA, sest:

  • kui on vaja tähelepanelikult konspekteerida, siis on hea kiiresti näiteks 0.75x kiiruse peale lülitada.
  • kui on mingi osa, mida juba valdad või kus õppejõud jääb mingit oma lugu rääkima, saad 4x kiirendusega sellest üle minna. 2x kiirus jääb mõne õppejõu puhul ka väheseks, sest kõne on lihtsalt meeletult aeglane 😀

Timestampimist ja kommentaare Echo360’s ei ole. Aga peatükkide ja teemade sisu kiiremaks leidmiseks on sellest väga abi (näiteks selliselt).

2. monitoril

Tavaliselt IDE, kus on avatud programm ja konspekt (Markdowni dokument). Lisaks loengu slaidid ja Youtube’i video muutmise aken, kuhu kirjutan timestamp’e.

Ma ausõna ei kujuta ette, kuidas peaks päriselt toimival koduõppel toimetama mõni puudust kannatav mitmelapseline pere. Ma ei taha minna ühtegi keskkonda ega pikalt viibida üheski keskkonnas, kus mul selliseid tingimusi töötamiseks ei ole. Ja ma teadvustan endale täielikult, kui priviligeeritud ma olen.