Ma ei ole siin pikalt koolist kirjutanud aga kool on saanud läbi. Sügissemestril (01.2023) kaitsesin lõputöö ja üleeile (22.06.23) oli lõpuaktus.
Arendaja töökogemuse sain kahes teenusettevõttes (Net Group, Lumav Commerce) aga leidsin, et teenusettevõttes arendajana töötamine mulle ei sobi. Toote-ettevõttes töötamise kogemust mul ei ole. Hetkel toimetan enda projektidega (mõned e-poed, üks API teenus, mõned hobiprojektid).
5th semester at school is pretty much over by now. Only one small assignment to do on upcoming Tuesday Thursday. Hopefully, I will write about the semester at some point.
On Monday I am going to do PHP tests for the internship that I applied for. I am preparing for it at the moment by solving Testdome PHP exercises and PHP interview questions. If I succeed it would be a huge step for me to become a sufficient Magento developer one day.
Täna (02.06.2021) oli mul selle semestri viimane asi teha ehk JavaScripti eksami praktiline ülesanne.
Peaks tegema kiire kokkuvõtte enne kui asjad ununema hakkavad. Järgemööda täiendan, nii kuidas asjad meenuvad. Sel semestril sai tehtud 4 ainet. 2 neist kohustuslikud, 2 valikained. Kokku 24 EAPd.
Ütleme nii, et nii palju tööd ma ei ole vist kunagi teinud kui sel semestril. Selle hea illustratsioon on mu kooli Gitlabi aktiivuse punktistik.
Ehk siis sisuliselt iga päev tegelesin asjaga. Mai alguse auk oli ilmselt see aeg, kui ma koroonat põdesin, mistõttu jäi 3 päeva pausi sisse 🙂
Tõe huvides peab ütlema, et Gitlab oli sel semestril kasutuses kahe aine jaoks (hajusüsteemid ja JavaScript). Eelmisel semestril tegin samuti palju tööd, kuid siis oli kooli Gitlab kasutusel ainult C# jaoks. Kaks teist ainet tuli commitida Bitbucketisse.
Selle artikli mõjul tekkis mõte vaadata, missugune on olnud umbes 10 aasta jooksul muutus keskkonnajäljes, mida õpingud tekitavad.
Tartu Ülikoolis (2007-2012) käies oli tunne, et ülikool on üks suur PowerPoint, kuna see oli peamine õppematerjali formaat. Väljaprinditud slaidid käsikirjaliste märkmete ja kommentaaridega. Lisaks õpikud. Nendega sahistasin efektiivselt TÜ raamatukogus. Ühtegi energiatarbijat ei olnud. Arvutiga töötamine toimus kodus suure arvutiga ja seisnes peamiselt konspekti trükkimises.
Sülearvutit ei olnud mitte kellelgi. Alles 5. kursusel ilmusid esimesed sülearvutid (1-2, mitte rohkem) auditooriumisse. Ka nutitelefone ei olnud kellelgi (enda esimese sain 5. kursusel – Sony Xperia Neo). Seega tähelepanu hajumisega oli muret palju vähem kui praegu. Alguses ei olnud Facebooki ka 🙂
Koolis käisin kõik 5 aastat jalgrattaga – 3 km kooli ja sama palju tagasi. Ainult kõige suurema lumega, kui üldse sõita ei saanud, käisin bussiga aga need olid mõned üksikud korrad.
Loeksin selle koolis käimise keskkonnajälje väga minimaalseks.
EBSis (2016-2019) käies tekitasin tõenäoliselt kõige suurema jalajälje autoga (Subary Legacy, nelivedu, 110kW, 1994 cm3). Nimelt, kuna kool algas kell 18 (kui õigesti mäletan) ja kool asus Tallinna südalinnas, siis pidin kuni 4x nädalas sukelduma tipptunni-liiklusesse 🙂 Kusjuures, teepikkus kontorist kooli oli samuti 3 km nagu TÜ aegadel.
Suurt slaidide printimist ei mäleta aga midagi ilmselt sai trükitud. Osades ainetes oli oluline käsikirjaline konspekt (nt mikroökonoomika), sülearvutis konspekteerimist oli küll. Kui autot mitte arvestada, siis keskkonnajälg TÜga üsna sarnane.
TalTechis on kogu õppe keskkonnajälg varasemaga maksimaalne. Ilma arvutita inimest auditooriumis naljalt ei ole. Paljud loengud on videona ka olemas (mis on väga tore) ja videost on kujunenud peamine õppematerjal, mis omakorda on küllalt ajakulukas formaat. Konspekt või õpik* oleks ehk palju kiiremini tarbitav 🙂 Aga kuna Echo360 keskkond on ebamugav vaadata, siis olen kõik videod endale omakorda Youtube’i ümber tõstnud. See tähendab, et andmeid on nüüd veel mitu korda rohkem, mida serverid peavad hoidma ja serveerima. Kui kõik tundengid sama teevad, siis tuleb sellest päris õudus kokku.
Ma olen gigabaitide viisi videosid striiminud, alla laadinud, kokku liiminud, üles laadinud ja uuesti striiminud. Ma arvan, et see keskkonnajälg on üsna suur 😀 Sorry.
Kuna Echo360 loengute järelvaatamine on üsna… nagu ta on, siis ma ripin kõik videod (mis on omaette väike tööke*) ja panen endale Youtube’i, kus kiiruse kontroll, timestamping, kõigis seadmetes töötamine jne on palju parem.
Aga sellel on üks nõrk koht – kui õppejõud kasutab tahvlit 🙂 Sellisel juhul ma pean rippima 2 videot ja vaatamisel kuidagi navigeerima nende vahel.
Aga ma saan aru, et mingit head tehnilist lahendust ei ole hetkel olemas, kuidas arvutisse asju “tahvliliku kogemusega” saaks joonistada. Ago joonistab hiirega. Vahepeal Excalidraw‘s, enamasti Paintis, vahepeal Microsoft Whiteboardis. Põhimõtteliselt graafikalauaga see isegi toimiks aga graafika laua kasutamine (nii et see mugav tunduks) võtab päris kaua aega ja eeldada, et kõik õppejõud ennast klassis graafikalauaga hästi tunneks on ebamõistlik oodata. Mul endalgi vedeleb põhimõtteliselt kasutamata Wacom Intuos kapi otsas ja ei leia head kasutust.
Jalutamas käisin, siis kuulasin Stack Overflow Podcasti, kus räägiti IT-haridusest. Oli huvitav ja vast sobib siia ka.
Nt see koht, kus räägiti, et nr 1 oskus on AWSi hästi tunda, mis on “the new cool programming language“.
*Kuna TalTechi Echo360 seadistus hetkel annab välja heliriba ja 2 (ilma helita) videoriba, siis tuleb need ise kokku kleepida pärast brauseri Network tab’i kaudu allalaadimist. Ametlikku allalaadimise võimalust ei ole enamasti sisse lülitatud. Vanemate videote (nt 2018) seadistuses on heliriba pandud videote külge.
Eile (03.09) õhtul 20:29 tuli TalTechi listi e-mail, kus anti teada, et IT-kolledžis oli selle semestri esimene COVID-19 haigusjuhtum. See tähendab, et üliõpilasel, kes osales õppetöös, diagnoositi COVID. Lisaks info, et:
“Kõik nakatunu lähikontaktid on välja selgitatud ning nad on samuti jäänud eneseisolatsiooni oma tervist jälgima. Üliõpilasi, kes on viibinud nakatunuga ühes loengus on sellest eraldi teavitatud.”
Täna, see on 1 päev(!) hiljem, oli ICO-314s 3 tundi(!) kestev loeng aines Programmeerimine C# keeles (ICD0008).
Esiteks, selle audika (ICO314) suurus on 210 kohta. Ainele oli registreerunud 261 tudengit (õppejõu sõnutsi 3. septembri seisuga). Siin on juba error, mis mingigi RMP (risk management plan) olemasolul oleks pidanud kõik punaseks värvima. Meil on COVID + esimene juht koolis päev varem + inimesi on rohkem kui toole + koosviibimise aeg on kolm tundi + puudub vajadus kohal olla + teada on, et kõik tulevad (sest esimene loeng ja me pole kellelegi Moodle key’d ega video linki andnud mingil põhjusel).
Teiseks, tegemist on täiesti uue ainega, semestri esimese loenguga ja uue õppejõuga kõigile tudengitele (st õppejõuga tüüpõppekavas veel kokkupuudet ei ole). Seega, KÕIK tulevad kohale, sest esimene loeng tavaliselt selgitab õppetöökorraldust. See tähendab, et sa saad teada mida sa aines tegema pead, mida sa kursuse jooksul õpid, kuhu töid pead saatma, kas sa pead kohal käima kuskil, mis programme kasutama jne. See on kõik tudengi jaoks äärmiselt oluline info.
Kolmandaks, loengust on otseülekanne. Aga konks on selles, et keegi ei tea linki, kust seda vaadata saab. Link ilmus loengu 60. minuti paiku Moodlesse. Moodle juurdepääs on aga ka piiratud enrollment key’ga, mille sai samuti teada loengu 60. minuti paiku. Kui sa ei ole seal kohapeal, siis sa seda teada ei saa.
Kuidas see oleks pidanud olema
Arvestades, et koolis oli just COVID-positiivne inimene, siis ei topi mitte mingil juhul 210 kohalisse audikasse 260 inimest 3ks tunniks. Seda enam, et loengust on otseülekanne 😀
Loengu ülekande link jagatakse kõigile loengu alguses enne audikasse sisenemist ja antakse soovitus ära minna, sest toole on vähem kui inimesi. Ühtlasi, kuna loengust toimub otseülekanne, siis puudub põhjendatud vajadus kohapeal viibida.
Veelgi parem, kui Moodle enrollment key ja Echo360 link oleks tulnud e-mailile 🙂
Kuidas oli see lähiajaloos
10. juunil toimus samas auditooriumis Python CodeClub, mille reeglid olid järgmised:
“Since we want this to be as safe as possible, we are limiting the attendance to 40 people. We will provide hand sanitisers at entrance, please wear a mask if possible and seating will in a way that we respect social distancing. Avoid hugging, shaking hands or standing too close to other participants.”
See tähendab, et audikasse lubati 6 korda(!) vähem inimesi. See on päris pöörane kontrast tänasega.
Tööõnnetus
Ühtlasi on tänaseks õhtuks teavitatud juba 5st COVID-positiivsest tudengist TalTechis. Aga noh, ma arvan, et see C# aine loeng oli lihtsalt tööõnnetus. Ühtlasi, arvasin, et esimene COVID-positiivne tudeng ilmub välja 2. nädalal aga läks siiski palju kiiremini.
VÕTA tähendab pikemalt lahti kirjutatuna “varasemate õpingute ja töökogemuse arvestmine” ning seda võimalust pakuvad mitmed Eesti ülikoolid. See on tasuline võimalus arvestada varasemaid õpinguid ja töökogemust näiteks õpingute osana – et ei peaks näiteks sama sisuga ainet korduvalt läbima.
Maksta tuleb avalduse läbivaatamise ja ainepunktide eest. Algavast semestrist lähevad VÕTAga tehtud ained semestri õppekoormuse arvestusse. Varasemalt neid õppekoormuse hulka ei arvestatud vaid anti lihtsalt ainepunktid. Protseduur näeb välja selline:
1. Taotlus (tuleb ise teha ÕISis)
2. Taotluse läbivaatamine (tehakse dekanaadis)
3. Arve esitamine ja tasumine
4. Hindamine (teeb õppekava programmijuht.)
5. Otsus
Olen seda võimalust ühel korral kasutanud ning tundub, et mõned kohustuslikud ained võiks saada veel arvestatud varasemaste õpingute põhjal. Minu viimase (3 EAP mahus) taotluse puhul on hinnad vastavalt:
Taotluse läbivaatamise tasu (iga esitatud taotluse kohta) 15 eurot.
Õpitu arvestamise taotlemisel mahus kuni 30 EAP (k.a) on tasumäär 12 euro / EAP
Oluline on teada, et kogu summa (hindamise tasu + ainepunktide tasu) tuleb maksta enne kui avaldus üldse hindajale saadetakse. Kui hindaja lükkab avalduse tagasi, siis ainepunktide eest tasutud summat ei tagastata.
Hetkel ma ise näiteks ootangi, kas 51 euro eest saan 3 EAPd või ei saa mitte midagi 🙂
Kuna need annavad kokku 27 EAP, siis pean midagi juurde valima, et 30 EAP koormust täis saada. Veel ei ole otsustanud, missuguse valikaine võtan.
Eks hirmu ja ärevust ikka natuke on uue semestri ees. See veebitehnoloogiate kursus (php, css, javascript, API, MySQL) ja andmebaasisüsteemide alused olid ühed nendest ainetest, mille pärast ma üldse nüüd kooli läksin. Loodan, et saab kõvasti targemaks 🙂
Võrdlus Tartuga: Kui Tartu Ülikoolis algas ainetele registreerumine, siis oli ÕIS alati üle koormatud ja mingitele ainetele joosti tormi. Aga ma ei ole seni aru saanud, mis TalTechis võiksid olla sellised populaarsed “täis maja” ained, kuhu kõik tahaksid hirmsasti minna.
Kuna TalTech spordiklubi kodulehekülg on kõige hullem soperdis, mida ma kasutama olen pidanud ja ma seda infot ise otsisin üsna kaua, siis panen siia õigete kodulehtede viited.