On fridays I have up to 9 hours of lecture videos to watch. It is split into 3 x 3h videos. Each “video” on Echo360 is actually 3 files: audio file, video of computer screen (presentation) and view from camera to blackboard.
I download screen and audio files from Echo. In order to get video with audio as one file I join them with:
Just use this javascript in brownser console (open with F12 and choose console). You can replace this 2.75 in the end with what you want. I use it to watch 3h of lecture in one hour because estonians simply talk slowly 🙂
Selle artikli mõjul tekkis mõte vaadata, missugune on olnud umbes 10 aasta jooksul muutus keskkonnajäljes, mida õpingud tekitavad.
Tartu Ülikoolis (2007-2012) käies oli tunne, et ülikool on üks suur PowerPoint, kuna see oli peamine õppematerjali formaat. Väljaprinditud slaidid käsikirjaliste märkmete ja kommentaaridega. Lisaks õpikud. Nendega sahistasin efektiivselt TÜ raamatukogus. Ühtegi energiatarbijat ei olnud. Arvutiga töötamine toimus kodus suure arvutiga ja seisnes peamiselt konspekti trükkimises.
Sülearvutit ei olnud mitte kellelgi. Alles 5. kursusel ilmusid esimesed sülearvutid (1-2, mitte rohkem) auditooriumisse. Ka nutitelefone ei olnud kellelgi (enda esimese sain 5. kursusel – Sony Xperia Neo). Seega tähelepanu hajumisega oli muret palju vähem kui praegu. Alguses ei olnud Facebooki ka 🙂
Koolis käisin kõik 5 aastat jalgrattaga – 3 km kooli ja sama palju tagasi. Ainult kõige suurema lumega, kui üldse sõita ei saanud, käisin bussiga aga need olid mõned üksikud korrad.
Loeksin selle koolis käimise keskkonnajälje väga minimaalseks.
EBSis (2016-2019) käies tekitasin tõenäoliselt kõige suurema jalajälje autoga (Subary Legacy, nelivedu, 110kW, 1994 cm3). Nimelt, kuna kool algas kell 18 (kui õigesti mäletan) ja kool asus Tallinna südalinnas, siis pidin kuni 4x nädalas sukelduma tipptunni-liiklusesse 🙂 Kusjuures, teepikkus kontorist kooli oli samuti 3 km nagu TÜ aegadel.
Suurt slaidide printimist ei mäleta aga midagi ilmselt sai trükitud. Osades ainetes oli oluline käsikirjaline konspekt (nt mikroökonoomika), sülearvutis konspekteerimist oli küll. Kui autot mitte arvestada, siis keskkonnajälg TÜga üsna sarnane.
TalTechis on kogu õppe keskkonnajälg varasemaga maksimaalne. Ilma arvutita inimest auditooriumis naljalt ei ole. Paljud loengud on videona ka olemas (mis on väga tore) ja videost on kujunenud peamine õppematerjal, mis omakorda on küllalt ajakulukas formaat. Konspekt või õpik* oleks ehk palju kiiremini tarbitav 🙂 Aga kuna Echo360 keskkond on ebamugav vaadata, siis olen kõik videod endale omakorda Youtube’i ümber tõstnud. See tähendab, et andmeid on nüüd veel mitu korda rohkem, mida serverid peavad hoidma ja serveerima. Kui kõik tundengid sama teevad, siis tuleb sellest päris õudus kokku.
Ma olen gigabaitide viisi videosid striiminud, alla laadinud, kokku liiminud, üles laadinud ja uuesti striiminud. Ma arvan, et see keskkonnajälg on üsna suur 😀 Sorry.
Täna (11.01.2021) oli mul selle semestri viimane eksam. Üldine tunne on selline nagu semester oleks olnud ainult rongiõnnetus aga kui lähemalt vaadata, siis ei olnud midagi hullu.
Tehtud sai kolm kohustuslikku ainet. Ühes kohustuslikus aines ebaõnnestusin ja lisaks tegin ühe kohustusliku aine VÕTAga. Seega selle semestri tulemuseks on 18 EAP + 6 EAP VÕTAga = 24 EAP. Loodetavasti ei pea ainepunktide eest veel maksma hakkama 🙂
Koguarvestuses 78/108 EAP kohustuslikest ainetest on praeguseks tehtud.
Kuna Echo360 loengute järelvaatamine on üsna… nagu ta on, siis ma ripin kõik videod (mis on omaette väike tööke*) ja panen endale Youtube’i, kus kiiruse kontroll, timestamping, kõigis seadmetes töötamine jne on palju parem.
Aga sellel on üks nõrk koht – kui õppejõud kasutab tahvlit 🙂 Sellisel juhul ma pean rippima 2 videot ja vaatamisel kuidagi navigeerima nende vahel.
Aga ma saan aru, et mingit head tehnilist lahendust ei ole hetkel olemas, kuidas arvutisse asju “tahvliliku kogemusega” saaks joonistada. Ago joonistab hiirega. Vahepeal Excalidraw‘s, enamasti Paintis, vahepeal Microsoft Whiteboardis. Põhimõtteliselt graafikalauaga see isegi toimiks aga graafika laua kasutamine (nii et see mugav tunduks) võtab päris kaua aega ja eeldada, et kõik õppejõud ennast klassis graafikalauaga hästi tunneks on ebamõistlik oodata. Mul endalgi vedeleb põhimõtteliselt kasutamata Wacom Intuos kapi otsas ja ei leia head kasutust.
Jalutamas käisin, siis kuulasin Stack Overflow Podcasti, kus räägiti IT-haridusest. Oli huvitav ja vast sobib siia ka.
Nt see koht, kus räägiti, et nr 1 oskus on AWSi hästi tunda, mis on “the new cool programming language“.
*Kuna TalTechi Echo360 seadistus hetkel annab välja heliriba ja 2 (ilma helita) videoriba, siis tuleb need ise kokku kleepida pärast brauseri Network tab’i kaudu allalaadimist. Ametlikku allalaadimise võimalust ei ole enamasti sisse lülitatud. Vanemate videote (nt 2018) seadistuses on heliriba pandud videote külge.
Mind natukene rõhub see määramatus, et ma ei tea, kui kaua mingi asi aega võtab. Näiteks hetkel on 2 ainet – algoritmid ja C#. Mõlemad meeldivad aga kui mõlemal on tähtajad lähenemas, siis ma ei oska hinnata, kui kaua mul töö tegemiseks aega läheb. Ja see skaala on üsna raju selles mõttes, et ma ei tea, kas läheb 2 päeva mingi algoritmi harutamiseks või läheb 2 tundi 🙂
C# semestritöö on põhimõtteliselt selline, et kogu aeg on võimalik ka ainult sellele ära kulutada. Ja samas ei tea, kas puruneb töö käigus Git, mida on vaja remontima hakata või laguneb Rider ära vms. Määramatust on päris palju, millest siis omakorda tekib hirm ja ärevus.
Kuna ma ise sellega olin aasta tagasi üsna hädas, sest pea lihtsalt ei võtnud seda abstraktsiooni nii lennult, siis laia pintsliga kirjutasin siia (võimete piires) natuke selgitustega töötavat objektorienteeritud Pythoni koodi:
Mõni objekt, mõni meetod ja natuke funktsionaalsust. Ehk on kellelegi veel abiks, kes aru ei saa, kuidas objektid töötavad. See võib sisaldada vigu igal pool aga noh, see ongi jam.
Aina enam pean endale meelde tuletama, et kui millegi uue õppimisel on tunne, et “ma ei oska seda seda üldse” või “ma ei saa mitte midagi aru”, siis see ongi õige koht, kus olla ja kust alustada. Ja end rahustama, et see ei ole maailma lõpp, kui mingit asja isegi esimese korraga tehtud ei saa, sest õppeprotsess ongi iga kord erinev ja individuaalne.
Lorentsi “süsteemide selitamine” hulgateooriast on siin ka abiks mõistmisel, kuidas teadmine tekib.
Kui miski huvitab
Olen märganud, et kui mind miski huvitab, siis ma võin seda teha väsimatult tundide viisi. Olgu selleks algoritmide lahendamine, veebitehnoloogia või isegi C#. Või EDRide joonistamine. Või giti remontimine. Võin ennast täiesti ära unustada neid nokitsedes.
Aga kui peab tegema midagi, mis mind üldse ei huvita – näiteks see õnnetu arvutigraafika valikaine – siis peab ennast kõvasti sundima.
Andmebaasid
Seni üsna kasulik aine. Eriti kombinatsioonis Lorentsi hulgateooriaga. Aga ma ei saa aru, miks õppejõud Priit Raspel ei kasuta praktikumides ja loengutes enda soovitatud Vertabelot, mis teeb seose jooned automaatselt sirged ja laseb kasutada korduvaid olemite nimesid (kuigi annab sellekohase veateate). Nii ta ei peaks tegelema viltuste joontega ja sama sõna erinevate versioonide väljamõtlemisega (nt isik, isic, isikk, izik, isssikkkk jne), kui ta ERDi näiteid joonistab. Aga noh, 7. nädala lõpuks olen sellega juba harjunud 🙂
C#
Minu jaoks kõige hirmutavam aine. Õppejõud ütles, et 50% ei saa läbi ainest ja sain aru, et järgmise semestri hajussüsteemid tulevad selle C# baasil edasi. Javas aitas mind kõvasti soomlaste MOOC aga C# jaoks ei ole midagi sarnast leidnud.
Samuti ei ole päris täpselt aru saanud, et milleks C# vajalik või mille poolest eriline või mis märksõnaga seda peaks kuskil arendusfirmades märkama (.NET?). Lihtsalt mul ei ole tutvusringkonnas olnud mitte kellegagi sellest keelest juttu. Pigem Java, TypeScript, Python jne. Samas Tiobe 5. koht hetkel. Seega, paneme kõik välja ja vaatame kuhu see jõuab. Äkki on tõesti hea. Hetkel mul ei ole ühtegi mõtet, mida ma selle keelega huvitavat teha saan.
Seni on mulje selline, et nii palju jama mul ei ole ühegi keelega seni olnud tehniliselt poolelt. Nii Rider‘i erroreid, mingeid koodi crashimisi täiesti suvalise koha peal, giti jamasid jne. Python ja Java selle kõrval töötasid (vähemalt õppetöös) ikka eriti sujuvalt 😀
Algoritmid
Vaimustun. Väga lahe õppejõud. Aga hirmus aine on ka, et ei tea, kas pea võtab lõpuni ikka. Aine lehe leiab siit.
Veebitehnoloogia
Üks lemmik aineid. Ootan huviga igat kodutööd ja teen hea meelega ise juurde. Selle aine Moodle foorum on parim meelelahutus.
Sotsiaalmeedia
Eelmise semestri lõpus panin endale sotsiaalmeedia piirangu ja see tõstis märgatavalt mu produktiivsust. Hetkel tunnen, et peaksin sama uuesti tegema. Sotsiaalmeedia segab kohutavalt.
Arvutigraafika
Tegin ühe halva valiku juba sel semestril ja selleks on valikaine nimega Arvutigraafika (ICD0002). Õppejõud ja kõik on väga tore – pole viga midagi – aga see täiesti vale asi võrreldes sellega, mida ma arvasin, et see on. Ma arvasin, et see on midagi sellist nagu kasutajaliidese prototüüpimine, Sketch, Figma, CSS nagu www ja Aku jne seda teeb, ligipääsetavus jne. Aga ei. See on 3D joonestamine ja ma hetkel ei oska üldse rõõmu tunda sellest sülle kukkunud võimalusest seda õppida 😀 Ei teagi mis teha sellega.
Pisut koduõppest. Kui ma kodus õpin, siis ma töötan kahe(!) arvutiga, millest üks on loenguvideo mängimiseks. Kokku on avatud 3 ekraani.
Kuna loenguvideo pausile panemiseks, kiiruse muutmiseks, tagasi kerimiseks jne tab’ide või akende vahel liikumine + hiirega hullamine on lihtsalt ebaergonoomiline. IDEs kaob järg, joonistuses kaob järg jne.
Võrdluseks eraldi arvutis:
üles-alla nool on video esituse kiiruse muutmiseks (kus niisama jutt paned 2x, kus vaja trükkida paned 0.75x vms)
space on pausi jaoks
vasak-parem on edasi-tagasi kerimiseks, kui mingi koht jäi tähele panemata
Eriti hea, kui õppejõul on video Youtube’is kuna seal on kiiruse jaoks shortcutid olemas ja need videod töötavad tehniliselt paremini kui kooli Echo360 lahendus.
Aga ma saan aru, et see on täielik luksus. On peresid, kus on 1 arvuti kõigi peale, on peresid, kus pole üldse arvutit jne. Et koduõpet teha hea kasutajakogemusega on vaja ikka nii heal järjel ja nii hea õnnega olla.
Eile (03.09) õhtul 20:29 tuli TalTechi listi e-mail, kus anti teada, et IT-kolledžis oli selle semestri esimene COVID-19 haigusjuhtum. See tähendab, et üliõpilasel, kes osales õppetöös, diagnoositi COVID. Lisaks info, et:
“Kõik nakatunu lähikontaktid on välja selgitatud ning nad on samuti jäänud eneseisolatsiooni oma tervist jälgima. Üliõpilasi, kes on viibinud nakatunuga ühes loengus on sellest eraldi teavitatud.”
Täna, see on 1 päev(!) hiljem, oli ICO-314s 3 tundi(!) kestev loeng aines Programmeerimine C# keeles (ICD0008).
IT-kolledži auditoorium ICO-314, kus on 210 kohta aga ainele registreerunud 261 tudengit. Programmeerimine C# keeles (ICD0008) esimene loeng, 04.09.2020.
Esiteks, selle audika (ICO314) suurus on 210 kohta. Ainele oli registreerunud 261 tudengit (õppejõu sõnutsi 3. septembri seisuga). Siin on juba error, mis mingigi RMP (risk management plan) olemasolul oleks pidanud kõik punaseks värvima. Meil on COVID + esimene juht koolis päev varem + inimesi on rohkem kui toole + koosviibimise aeg on kolm tundi + puudub vajadus kohal olla + teada on, et kõik tulevad (sest esimene loeng ja me pole kellelegi Moodle key’d ega video linki andnud mingil põhjusel).
Teiseks, tegemist on täiesti uue ainega, semestri esimese loenguga ja uue õppejõuga kõigile tudengitele (st õppejõuga tüüpõppekavas veel kokkupuudet ei ole). Seega, KÕIK tulevad kohale, sest esimene loeng tavaliselt selgitab õppetöökorraldust. See tähendab, et sa saad teada mida sa aines tegema pead, mida sa kursuse jooksul õpid, kuhu töid pead saatma, kas sa pead kohal käima kuskil, mis programme kasutama jne. See on kõik tudengi jaoks äärmiselt oluline info.
Kolmandaks, loengust on otseülekanne. Aga konks on selles, et keegi ei tea linki, kust seda vaadata saab. Link ilmus loengu 60. minuti paiku Moodlesse. Moodle juurdepääs on aga ka piiratud enrollment key’ga, mille sai samuti teada loengu 60. minuti paiku. Kui sa ei ole seal kohapeal, siis sa seda teada ei saa.
Kuidas see oleks pidanud olema
Arvestades, et koolis oli just COVID-positiivne inimene, siis ei topi mitte mingil juhul 210 kohalisse audikasse 260 inimest 3ks tunniks. Seda enam, et loengust on otseülekanne 😀
Loengu ülekande link jagatakse kõigile loengu alguses enne audikasse sisenemist ja antakse soovitus ära minna, sest toole on vähem kui inimesi. Ühtlasi, kuna loengust toimub otseülekanne, siis puudub põhjendatud vajadus kohapeal viibida.
Veelgi parem, kui Moodle enrollment key ja Echo360 link oleks tulnud e-mailile 🙂
Kuidas oli see lähiajaloos
10. juunil toimus samas auditooriumis Python CodeClub, mille reeglid olid järgmised:
“Since we want this to be as safe as possible, we are limiting the attendance to 40 people. We will provide hand sanitisers at entrance, please wear a mask if possible and seating will in a way that we respect social distancing. Avoid hugging, shaking hands or standing too close to other participants.”
See tähendab, et audikasse lubati 6 korda(!) vähem inimesi. See on päris pöörane kontrast tänasega.
Tööõnnetus
Ühtlasi on tänaseks õhtuks teavitatud juba 5st COVID-positiivsest tudengist TalTechis. Aga noh, ma arvan, et see C# aine loeng oli lihtsalt tööõnnetus. Ühtlasi, arvasin, et esimene COVID-positiivne tudeng ilmub välja 2. nädalal aga läks siiski palju kiiremini.
