Notes of random things. Mainly coding and life.
Mu ette võetud bjj algkursusel ja praktika esimesel päeval on natuke ühist.
Esiteks, mõlemad algasid selle suve alguses. Teiseks, ma ei näe kummalgi juhul hetkel, kuidas minust võiks mingit kasu olla kellelgi 😀 Kolmandaks, eks tõehetk selgub suve lõpuks. Mõlemaga on plaanis sinnani vastu pidada.
At the moment it is exams period going on. I am quite anxious because of that, to be honest. But still already thinking about summer projects.
And if there is any time left then I would like to walk through the Java web applications course coming in autumn.
Täna (02.06.2021) oli mul selle semestri viimane asi teha ehk JavaScripti eksami praktiline ülesanne.
Peaks tegema kiire kokkuvõtte enne kui asjad ununema hakkavad. Järgemööda täiendan, nii kuidas asjad meenuvad. Sel semestril sai tehtud 4 ainet. 2 neist kohustuslikud, 2 valikained. Kokku 24 EAPd.
Ütleme nii, et nii palju tööd ma ei ole vist kunagi teinud kui sel semestril. Selle hea illustratsioon on mu kooli Gitlabi aktiivuse punktistik.
Ehk siis sisuliselt iga päev tegelesin asjaga. Mai alguse auk oli ilmselt see aeg, kui ma koroonat põdesin, mistõttu jäi 3 päeva pausi sisse 🙂
Tõe huvides peab ütlema, et Gitlab oli sel semestril kasutuses kahe aine jaoks (hajusüsteemid ja JavaScript). Eelmisel semestril tegin samuti palju tööd, kuid siis oli kooli Gitlab kasutusel ainult C# jaoks. Kaks teist ainet tuli commitida Bitbucketisse.
Continue reading “IADB IT-süsteemide arendus – 4. semestri lõpp”
Very good thread “Drunk Post: Things I’ve learned as a Sr Engineer” Redditis (leitud HNist).
Võibolla mitte väga naljakas aga natuke võibolla on ka.
Kaitsesin eile õhtul üht kodutööd. Pabistasin väga kõvasti, nagu ikka. Käed värisesid nii hullult, et vajutasin vahepeal hiirega asjadest mööda ja siis avanesid hoopis mingid valed asjad 😀
Kaitsmise ajal ma tahtsin, et Teams töötaks normaalselt (sest kaitsmine oli Teamsis), webcam ja bluetooth töötaks normaalselt (et kõrvaklappe saaks kasutada). Seega, pidin kasutama Windowsi. Mul dual-boot masin, okei, saab küll. Tulemus oli muidugi see, et ma kaitsmise ajal olin täiesti lost ja abitu kohati.
Kuna ma progen Linuxis, siis ma polnud väga kindel, mis mu arvutis Windowsi poolel üldse toimub. Õnneks programmid (VSC ja Rider) olid installitud, uuendatud ja olemas. Dotneti versiooni jõudsin ka kiirelt enne ära uuendada.
Siis oli vaja repod gitist alla tõmmata. Windowsis mul on alati veits segadus, et kuidas commandline käib, mistõttu eelistan WSLi kasutada terminalis, et kõik oleks nagu Linuxis. OK, see git clone oli kõvasti aeglasem ja veidramini käituv kui Linuxi poolel. Omaette lugu on see, et ma tegelikult ei saa aru, mis giti sees toimub, kui seda kasutada vaheldumisi Windowsi terminalis ja WSLis. Ühesõnaga, ei soovita.
Aga noh, sain asjad kätte. Siis oli vaja midagi käivitada ja noh, muidugi npm install vaja (sest värske clone ja node module’id puudu). No ja see võttis nii kaua nagu ta Linuxis mitte kunagi pole võtnud 😀 Vaatad siis juhtmilt seda progress bar’i ja teed aega parajaks. Õnneks sain seda aega kasutada selleks, et chatist leida elukaaslasele saadetud ühe varasema kodutöö deploy link (Javascriptis kirjutatud mäng, kust part ujub jões). Siis npm start ja mul ei tulnud meelde, mis porti React avaneb (sest Vue3, React, Aurelia2 avanevad kõik erinevale pordile). Mul arendusbrauser on Linuxis Edge ja seal on kõik bookmarkitud.
Ühesõnaga, kokku oli selline naljakas abitus ja kadunud olek kogu aja. Selgitasin ka õppejõule, et ma tegelt oskan arvutit kasutada küll 😀
Lately I have found my self thinking how could a customer – when buying software development services – determine in “requirements” part that the end result should not be ugly. I belive there is no standard for describing this.
For me it has been common sense that I simply do not deliver (preferrably don’t even build in the first pace) ugly things. And there is no need to specify it in the requirements that “users should not get lost” or “users should not hurt themselves”.
From my experience I see it does not seem to be very common in the industry.
Extreme programming believes in
‘it is better to do a simple thing today and pay a little more tomorrow to change it’ than ‘to do a more complicated thing today that may never be used anyway’. But simple here by in no way means mean broken, malfunctioning or ugly.
TBC
Allows you to detach from your session and later detach to the session. Got info from here.
# session management
tmux ls (or tmux list-sessions)
tmux new -s session-name
Ctrl-b d Detach from session
tmux attach -t [session name]
tmux kill-session -t session-name
I will update this post in the future but need to support local guys. Found it on Hacker News and just recently discovered that one of two guys behing it (the developer) is from my hometown.
Koolis ei peaks olema ühtegi PowerPointi.
Kõikide ainete õppematerjalid PEAKSID olema sellised nagu Bootstrapi dokumentatsioon. Pythoni õppematerjal täpselt nii ongi. Koolis ega ülikoolis ei peaks olema mitte ühtegi PowerPointi slideshow’d. Hetkel üsna suur osa ajast kulub sellele, et ma vormistan kõik slaidid palju kompaktsemateks ja paremini loetavateks Markdowni failideks. Kui vaja, siis saab ekraanil seda dokumenti kerida. Ma olen üsna kindel, et tudengitel ei ole ootust slaidide järgi vaid info järgi. Sel semestril on mõne aine slaidid ka täielik rongiõnnetus 😀
Vaata ka: Koolis käimine ja keskkond
Mõelge, kui kogu õpikukirjastuse tööstus disruptida ja algkoolist alates kõik füüsika, matemaatika ja keemia õppematerjalid ja ülesanded oleks vormistatud korralikult ja ligipääsetavalt sellises dokumentatsiooni formaadis + alati ligipääsetavalt (ja seadmesõbralikult!) oleks Youtube’is loenguvideod. Ei oleks mingit õpikute tassimist, laenutamist, ostmist vms. Üks korralik repo, kõik muudatused läbi pull requestide. Võimalik, et koolilastel (ja nende vanematel) ei ole ootust õpikute järgi, vaid ligipääsetava info järgi.
Õpilased saaksid raskusastme järgi ülesandeid ette võtta (vajadusel lahendusega), õpetajad üle ülesannete kogu vastava raskusastmega kontrolltöid automaatselt genereerida jne. Koolis meil kogu aeg räägitakse, et kui sulle tundub, et kirjutad sama (või väga sarnast) koodi juba mitmendat korda, siis mõtle võimalusele teha üldisem lahendus (abstraktsioon) 🙂
Pean tunnistama, et TalTechis on kõik 5+ videote osas. Echo360’st (mis on halb) saab videod arvutisse salvestada ja ümber laadida Youtube’i. Aga, tore oleks, kui timestamp’itud loenguvideod oleks kohe seal 🙂 Näiteks nii nagu minu reedeste loengute playlist.
Elu on vahepeal edasi läinud. Mul on nüüd pidevas kasutuses 2 arvutit ja kaks 24″ monitori. Kohe selgitan.
Loenguvideo täisekraanil ja seda mängib minu vana arvuti (Dell XPS 13, mille ostsin 2011). Video jookseb eranditult Youtube’ist, sest seal on klaviatuuri otseteed. Paus, kiiruse muutmine, tagasikerimine, timestampide tegemine – kõik funktsionaalsused on olemas. Lisaks tegin JavaScriptis bookmarkidena (juhend siin) kuni 4x kiirendusega vaatamise.
Echo360 laguneb aktiivse kasutuse ajal kohe ära – see tähendab, et edasi-tagasi kerides kaob mingil hetkel heli ära (või läheb pildiga nihkesse) või kiilub üldse kõik kinni (vajab refreshi). Kiiruse muutmine on menüüde sisse peidetud (otseteid ei ole). Kiiruse muutmist on päriselt VAJA, sest:
Timestampimist ja kommentaare Echo360’s ei ole. Aga peatükkide ja teemade sisu kiiremaks leidmiseks on sellest väga abi (näiteks selliselt).
Tavaliselt IDE, kus on avatud programm ja konspekt (Markdowni dokument). Lisaks loengu slaidid ja Youtube’i video muutmise aken, kuhu kirjutan timestamp’e.
Ma ausõna ei kujuta ette, kuidas peaks päriselt toimival koduõppel toimetama mõni puudust kannatav mitmelapseline pere. Ma ei taha minna ühtegi keskkonda ega pikalt viibida üheski keskkonnas, kus mul selliseid tingimusi töötamiseks ei ole. Ja ma teadvustan endale täielikult, kui priviligeeritud ma olen.