Sorry, et ma ei ole jĂ”udnud Ă”ppimisest kirjutada. See semester on ĂŒsna kiire olnud. Aga jĂ€rgemööda nĂŒĂŒd pĂŒĂŒan natuke valgustada, mis koolis toimub đ
Veenduge
Aina enam pean endale meelde tuletama, et kui millegi uue Ă”ppimisel on tunne, et “ma ei oska seda seda ĂŒldse” vĂ”i “ma ei saa mitte midagi aru”, siis see ongi Ă”ige koht, kus olla ja kust alustada. Ja end rahustama, et see ei ole maailma lĂ”pp, kui mingit asja isegi esimese korraga tehtud ei saa, sest Ă”ppeprotsess ongi iga kord erinev ja individuaalne.
Lorentsi “sĂŒsteemide selitamine” hulgateooriast on siin ka abiks mĂ”istmisel, kuidas teadmine tekib.
Kui miski huvitab
Olen mÀrganud, et kui mind miski huvitab, siis ma vÔin seda teha vÀsimatult tundide viisi. Olgu selleks algoritmide lahendamine, veebitehnoloogia vÔi isegi C#. VÔi EDRide joonistamine. VÔi giti remontimine. VÔin ennast tÀiesti Àra unustada neid nokitsedes.
Aga kui peab tegema midagi, mis mind ĂŒldse ei huvita – nĂ€iteks see Ă”nnetu arvutigraafika valikaine – siis peab ennast kĂ”vasti sundima.
Andmebaasid
Seni ĂŒsna kasulik aine. Eriti kombinatsioonis Lorentsi hulgateooriaga. Aga ma ei saa aru, miks Ă”ppejĂ”ud Priit Raspel ei kasuta praktikumides ja loengutes enda soovitatud Vertabelot, mis teeb seose jooned automaatselt sirged ja laseb kasutada korduvaid olemite nimesid (kuigi annab sellekohase veateate). Nii ta ei peaks tegelema viltuste joontega ja sama sĂ”na erinevate versioonide vĂ€ljamĂ”tlemisega (nt isik, isic, isikk, izik, isssikkkk jne), kui ta ERDi nĂ€iteid joonistab. Aga noh, 7. nĂ€dala lĂ”puks olen sellega juba harjunud đ
C#
Minu jaoks kĂ”ige hirmutavam aine. ĂppejĂ”ud ĂŒtles, et 50% ei saa lĂ€bi ainest ja sain aru, et jĂ€rgmise semestri hajussĂŒsteemid tulevad selle C# baasil edasi. Javas aitas mind kĂ”vasti soomlaste MOOC aga C# jaoks ei ole midagi sarnast leidnud.
Samuti ei ole pĂ€ris tĂ€pselt aru saanud, et milleks C# vajalik vĂ”i mille poolest eriline vĂ”i mis mĂ€rksĂ”naga seda peaks kuskil arendusfirmades mĂ€rkama (.NET?). Lihtsalt mul ei ole tutvusringkonnas olnud mitte kellegagi sellest keelest juttu. Pigem Java, TypeScript, Python jne. Samas Tiobe 5. koht hetkel. Seega, paneme kĂ”ik vĂ€lja ja vaatame kuhu see jĂ”uab. Ăkki on tĂ”esti hea. Hetkel mul ei ole ĂŒhtegi mĂ”tet, mida ma selle keelega huvitavat teha saan.
Seni on mulje selline, et nii palju jama mul ei ole ĂŒhegi keelega seni olnud tehniliselt poolelt. Nii Rider‘i erroreid, mingeid koodi crashimisi tĂ€iesti suvalise koha peal, giti jamasid jne. Python ja Java selle kĂ”rval töötasid (vĂ€hemalt Ă”ppetöös) ikka eriti sujuvalt đ
Algoritmid
Vaimustun. VÀga lahe ÔppejÔud. Aga hirmus aine on ka, et ei tea, kas pea vÔtab lÔpuni ikka. Aine lehe leiab siit.
Veebitehnoloogia
Ăks lemmik aineid. Ootan huviga igat kodutööd ja teen hea meelega ise juurde. Selle aine Moodle foorum on parim meelelahutus.
Sotsiaalmeedia
Eelmise semestri lÔpus panin endale sotsiaalmeedia piirangu ja see tÔstis mÀrgatavalt mu produktiivsust. Hetkel tunnen, et peaksin sama uuesti tegema. Sotsiaalmeedia segab kohutavalt.
Arvutigraafika
Tegin ĂŒhe halva valiku juba sel semestril ja selleks on valikaine nimega Arvutigraafika (ICD0002). ĂppejĂ”ud ja kĂ”ik on vĂ€ga tore – pole viga midagi – aga see tĂ€iesti vale asi vĂ”rreldes sellega, mida ma arvasin, et see on. Ma arvasin, et see on midagi sellist nagu kasutajaliidese prototĂŒĂŒpimine, Sketch, Figma, CSS nagu www ja Aku jne seda teeb, ligipÀÀsetavus jne. Aga ei. See on 3D joonestamine ja ma hetkel ei oska ĂŒldse rÔÔmu tunda sellest sĂŒlle kukkunud vĂ”imalusest seda Ă”ppida đ Ei teagi mis teha sellega.