24. Aug 2020 |

3. semester algab nädala pärast

Uue semestri alguseni on jäänud nädal ning homsest saab ainetele registreeruda. Uuel semestril ootavad mind järgmised kohustuslikud ained:

Kuna need annavad kokku 27 EAP, siis pean midagi juurde valima, et 30 EAP koormust täis saada. Veel ei ole otsustanud, missuguse valikaine võtan.

Eks hirmu ja ärevust ikka natuke on uue semestri ees. See veebitehnoloogiate kursus (php, css, javascript, API, MySQL) ja andmebaasisüsteemide alused olid ühed nendest ainetest, mille pärast ma üldse nüüd kooli läksin. Loodan, et saab kõvasti targemaks 🙂

Võrdlus Tartuga: Kui Tartu Ülikoolis algas ainetele registreerumine, siis oli ÕIS alati üle koormatud ja mingitele ainetele joosti tormi. Aga ma ei ole seni aru saanud, mis TalTechis võiksid olla sellised populaarsed “täis maja” ained, kuhu kõik tahaksid hirmsasti minna.

1. Jun 2020 |

2. semester sai täna läbi

Täna hommikul oli esimene õppeaasta viimane eksam minu jaoks. Varasemalt olen semestrit jooksvalt kajastanud:

Kuidas läks? Kõik ained sai tehtud üle ootuste hästi. Kokku 5 ainet, 30 EAP’d ja Helsingi Ülikoolist 10 EAP jagu Javat juurde. Aga ma olen üsna kindel, et need head hinded väga hästi minu oskuseid (nt kõrgemas matemaatikas või arvutivõrkude tundmises) ei peegelda küll 😀 Samasugust ülevaadet nagu 1. semestri ainetest ei oska esimese hooga kirjutada aga aegamööda ehk midagi meenub. Hetkel tundub, et esimese aasta enim mõtlemist mõjutanud aine oli Peeter Lorentsi “Hulgad, seosed, süsteemid”. Kindlasti soovitan, kui keegi veel mõtleb sellele.

Kirjutan edasi nii nagu juhtub ja asjad aegamööda meelde tulevad.

Continue reading “2. semester sai täna läbi”

21. May 2020 |

Tanel Tammet tarkvara arhitektuurist

See on üks “Sissejuhatus infotehnoloogiasse” kursuse loengutest, mis kuidagi on jäänud eriliselt meelde. Ma olen seda püüdnud sundida kuulama ka inimesi, kes tegelevad tarkvaraarenduse teenuse tellimisega, et nad saaksid paremini aru, mis on oluline, kuidas erinevad osapooled mõtlevad, kus on keerukused jne. See on väga hea üldine selgitus paljudele asjadele, mis tõenäoliselt ette tulevad.

Slaidid ja mõned ajapunktid ka:

  • 7:20 Keegi ei aja lihtsust taga peale selle inimese, kes arhitektuuri eest vastutab. Enamik inimesi püüab teha tarkvara keerulisemaks, mitte lihtsamaks. Aga vaja oleks survestada teha lihtsamaks.
  • 9:45 Tarkvarasüsteemid on automaatselt keerulisemad kui miski muu.
  • 10:40 Kui arendaja kirjutab tarkvara, siis sa ei saa temast mõelda kui ehitajast.
  • 34:30 Kui sa mõtled suurest süsteemis, siis nad kõik on frameworkid, mitte nagu lihtsalt installeeritav tarkvara nagu Word vms.
  • 35:40 Info on igal pool väga erinev. Igal vennal on oma andmebaas. See vend, kes neid andmeid tahab kasutada, peab enne üldse aru saama, mis andmed seal on, mida sealt üldse küsida saab, kuidas andmed kodeeritud jne. Ta ei saa sellest kuskilt mujalt teada kui nende inimeste käest, kes seda arendasid 🙂

Loengus viidatud tekstid:

 

15. May 2020 |

Coding is not ‘fun’

Vana tekst Aeonist: Coding is not ‘fun’, it’s technically and ethically complex , 09.2016

Ma olen seda ka rääkinud, et IT-hariduse ja IT-õppe (turundus)kommunikatsioon on kohati üsna misleading ja lootuses, et võibolla mõni tulevane tudeng seda loeb, siis püüan natuke teist poolt ka näidata 🙂

Lisaks veel vanem tekst aga see on ühest teisest olulisest asjast: The Iceberg Secret, Revealed, Joel Spolsky, 2002

Muudest asjadest: Facebook ostis 400M dollari eest Giphy ehk kodulehe, kuhu saab gif’e üles laadida ja rakendus Slice (formerly known as MyPizza), mille kaudu saab internetist pitsat tellida tõstis 34M dollarit. See näitab minu arust, kui segasel ajal me elame 🙂

6. May 2020 |

iee1100: OFDM sagedustihedus, 16-QAM modulatsioon jms…

Ma arvan, et sa jõudsid siia seda ülesannet lahendades (et eksami eeldused saaks täidetud). Pididki jõudma 🙂 Kuna see info on üsna rare, siis jagan, mis ma Wikipediast leidsin. Slaididel ja Stallingu raamatust ma nii hästi selle kohta infot ei leidnud.

Kuna ülesanded on natuke erinevad, siis ma loodan, et õppejõududel ei ole selle näite jagamise vastu midagi.

Continue reading “iee1100: OFDM sagedustihedus, 16-QAM modulatsioon jms…”

1. May 2020 |

Java: Erindid ja veahaldus, erindite mähkimine

Väike läbikirjutus endale ja võibolla on kellegi veel abiks.

Checked exceptions (kontrollitud erindid) – on mõtet püüda ja lahendada

Näiteks faili lugemise (readAllFiles) puhul programm ei kompileerugi enne kui pole veahaldusega tegeletud (peab panema try-catch sisse).

„Checked“ – kontrollitakse kompileerimise käigus ning sellega peab kohe tegelema (või selle erindi meetodi deklaratsioonis ära märkima, et see meetod võib erindi visata ( …method() throws Exception {… ).

Continue reading “Java: Erindid ja veahaldus, erindite mähkimine”