Notes of random things. Mainly coding and life.
Täna (11.01.2021) oli mul selle semestri viimane eksam. Üldine tunne on selline nagu semester oleks olnud ainult rongiõnnetus aga kui lähemalt vaadata, siis ei olnud midagi hullu.
Tehtud sai kolm kohustuslikku ainet. Ühes kohustuslikus aines ebaõnnestusin ja lisaks tegin ühe kohustusliku aine VÕTAga. Seega selle semestri tulemuseks on 18 EAP + 6 EAP VÕTAga = 24 EAP. Loodetavasti ei pea ainepunktide eest veel maksma hakkama 🙂
Koguarvestuses 78/108 EAP kohustuslikest ainetest on praeguseks tehtud.
Continue reading “IADB IT-süsteemide arendus – 3. semestri lõpp”
VÕTA tähendab pikemalt lahti kirjutatuna “varasemate õpingute ja töökogemuse arvestmine” ning seda võimalust pakuvad mitmed Eesti ülikoolid. See on tasuline võimalus arvestada varasemaid õpinguid ja töökogemust näiteks õpingute osana – et ei peaks näiteks sama sisuga ainet korduvalt läbima.
Maksta tuleb avalduse läbivaatamise ja ainepunktide eest. Algavast semestrist lähevad VÕTAga tehtud ained semestri õppekoormuse arvestusse. Varasemalt neid õppekoormuse hulka ei arvestatud vaid anti lihtsalt ainepunktid. Protseduur näeb välja selline:
1. Taotlus (tuleb ise teha ÕISis)
2. Taotluse läbivaatamine (tehakse dekanaadis)
3. Arve esitamine ja tasumine
4. Hindamine (teeb õppekava programmijuht.)
5. Otsus
Olen seda võimalust ühel korral kasutanud ning tundub, et mõned kohustuslikud ained võiks saada veel arvestatud varasemaste õpingute põhjal. Minu viimase (3 EAP mahus) taotluse puhul on hinnad vastavalt:
Oluline on teada, et kogu summa (hindamise tasu + ainepunktide tasu) tuleb maksta enne kui avaldus üldse hindajale saadetakse. Kui hindaja lükkab avalduse tagasi, siis ainepunktide eest tasutud summat ei tagastata.
Hetkel ma ise näiteks ootangi, kas 51 euro eest saan 3 EAPd või ei saa mitte midagi 🙂
Uue semestri alguseni on jäänud nädal ning homsest saab ainetele registreeruda. Uuel semestril ootavad mind järgmised kohustuslikud ained:
Kuna need annavad kokku 27 EAP, siis pean midagi juurde valima, et 30 EAP koormust täis saada. Veel ei ole otsustanud, missuguse valikaine võtan.
Eks hirmu ja ärevust ikka natuke on uue semestri ees. See veebitehnoloogiate kursus (php, css, javascript, API, MySQL) ja andmebaasisüsteemide alused olid ühed nendest ainetest, mille pärast ma üldse nüüd kooli läksin. Loodan, et saab kõvasti targemaks 🙂
Võrdlus Tartuga: Kui Tartu Ülikoolis algas ainetele registreerumine, siis oli ÕIS alati üle koormatud ja mingitele ainetele joosti tormi. Aga ma ei ole seni aru saanud, mis TalTechis võiksid olla sellised populaarsed “täis maja” ained, kuhu kõik tahaksid hirmsasti minna.
Täna hommikul oli esimene õppeaasta viimane eksam minu jaoks. Varasemalt olen semestrit jooksvalt kajastanud:
Kuidas läks? Kõik ained sai tehtud üle ootuste hästi. Kokku 5 ainet, 30 EAP’d ja Helsingi Ülikoolist 10 EAP jagu Javat juurde. Aga ma olen üsna kindel, et need head hinded väga hästi minu oskuseid (nt kõrgemas matemaatikas või arvutivõrkude tundmises) ei peegelda küll 😀 Samasugust ülevaadet nagu 1. semestri ainetest ei oska esimese hooga kirjutada aga aegamööda ehk midagi meenub. Hetkel tundub, et esimese aasta enim mõtlemist mõjutanud aine oli Peeter Lorentsi “Hulgad, seosed, süsteemid”. Kindlasti soovitan, kui keegi veel mõtleb sellele.
Kirjutan edasi nii nagu juhtub ja asjad aegamööda meelde tulevad.
See on üks “Sissejuhatus infotehnoloogiasse” kursuse loengutest, mis kuidagi on jäänud eriliselt meelde. Ma olen seda püüdnud sundida kuulama ka inimesi, kes tegelevad tarkvaraarenduse teenuse tellimisega, et nad saaksid paremini aru, mis on oluline, kuidas erinevad osapooled mõtlevad, kus on keerukused jne. See on väga hea üldine selgitus paljudele asjadele, mis tõenäoliselt ette tulevad.
Slaidid ja mõned ajapunktid ka:
Loengus viidatud tekstid:
Vana tekst Aeonist: Coding is not ‘fun’, it’s technically and ethically complex , 09.2016
Ma olen seda ka rääkinud, et IT-hariduse ja IT-õppe (turundus)kommunikatsioon on kohati üsna misleading ja lootuses, et võibolla mõni tulevane tudeng seda loeb, siis püüan natuke teist poolt ka näidata 🙂
Lisaks veel vanem tekst aga see on ühest teisest olulisest asjast: The Iceberg Secret, Revealed, Joel Spolsky, 2002
Muudest asjadest: Facebook ostis 400M dollari eest Giphy ehk kodulehe, kuhu saab gif’e üles laadida ja rakendus Slice (formerly known as MyPizza), mille kaudu saab internetist pitsat tellida tõstis 34M dollarit. See näitab minu arust, kui segasel ajal me elame 🙂
Ma arvan, et sa jõudsid siia seda ülesannet lahendades (et eksami eeldused saaks täidetud). Pididki jõudma 🙂 Kuna see info on üsna rare, siis jagan, mis ma Wikipediast leidsin. Slaididel ja Stallingu raamatust ma nii hästi selle kohta infot ei leidnud.
Kuna ülesanded on natuke erinevad, siis ma loodan, et õppejõududel ei ole selle näite jagamise vastu midagi.
Continue reading “iee1100: OFDM sagedustihedus, 16-QAM modulatsioon jms…”
Väike läbikirjutus endale ja võibolla on kellegi veel abiks.
Näiteks faili lugemise (readAllFiles) puhul programm ei kompileerugi enne kui pole veahaldusega tegeletud (peab panema try-catch sisse).
„Checked“ – kontrollitakse kompileerimise käigus ning sellega peab kohe tegelema (või selle erindi meetodi deklaratsioonis ära märkima, et see meetod võib erindi visata ( …method() throws Exception {… ).
Continue reading “Java: Erindid ja veahaldus, erindite mähkimine”
Arvestades, et käesolev semester tuleb üsna keeruline, siis mõtlesin, et loon endale ideaalsed zone’imise tingimused. Et saaks vaikuses unustamatult progeda. Vahepeal söömas käia ja siis edasi progeda. Just oli kõik paika läinud kui… tuli viirus, rektori kiri jne ja koolimaja pandi kinni 😀 Seega, tuleb kodunt õppida ja see tuleb mul üsna kehvasti välja hetkel.
Ma olen alati õppinud selle mõttega, et loomult pigem mitte-andeka kuid tööka (jah, ma teen kõvasti tööd) inimesena ma protsessi käigus otsin oma vaimse võimekuse piire. See aitab asja huvitavana hoida. Kui õigeid asju teha, siis kohati jõuad päris lähedale 🙂 Ceslava Kairane rääkis ühes praksis meile, et vaimse võimekuse piiriga on see jama, et see nihkub edasi. See mõte on mulle ka meeldinud ja mulle tundub, et see peab ka paika. Et kus arvasid piiri olevat, sealt tegelikult saab veel edasi. Hetkel ei leia viidet sellele, et kui inimene ütleb, et “ta enam ei jõua”, siis tegelikult ta alles 20% peal.
Java õppejõud Märt Kalmo tõi loengus hea paralleeli programmeerimise õppimise ja spordi (ja ka muusikalise instrumendi õppimise) vahel. Et soorituse tehnikat sa ei harjuta ülesandega (kõrgushüppe kõrgus või muusikapala), mille keerukus on võimekuse piiril või üle selle. Selles mõttes mulle meeldib väga Helsinki Ülikooli Java kursus (14 nädalat), kus liigutakse päris algusest ja tõesti päris väikeste sammudega. Enamvähem nii, et igat liigutust tõesti harjutad iga nurga alt läbi ja iga asi (erindid, failist lugemine, objekt jne) on päris omaette peatükk. Ma teen neid “Soome Java” ülesandeid (tänaseks üle 200 pushi ja üle 100 lahendatud ülesane) enda päris kooli Java kodutööde soojenduseks, et need päris ülesanded siis käte värinal avada 🙂
Eks paistab, kuidas ma sellest Javast läbi rooman. Ahjaa. Üks asi, mis ma olen endale aegajalt meelde tuletanud on see, et oluline on, et uudishimu ei kaoks. Sest see on kõige hullem asi, kui inimesel ei ole huvi ja uudishimu maailma vastu.