22. Aug 2021 |

Tervisesport ja Brasiilia jiu-jitsu

TL;DR: Tulge kõik trenni 🙂 KRVA/Brazilian Top Team (Kristiines, kus minagi käin) või Estum jiu-jitsu (Tondil). Liituge algajate grupiga ja midagi kaotada ei ole.

Kuna ma veedan terved päevad arvutiga töötades, siis tundsin, et mingit liikumist on kehale juurde vaja. Praegu olen jäänud pidama Brasiilia jiu-jitsu juures (tulge trenni!).

Brazilian Top Team Estonia treeningutega saab liituda kogu aeg ja grupid on avatud kõikidele tasemetele alates päris algajatest. Vaata ajakava kodulehel. Päris algajad on BASIC COURSE (gi’d ei ole) ja natuke edasijõudnud on BEGINNERS & FUNDAMENTALS (gi seljas).

Vaade Instagrami hashtag’ist #bttestonia

Esimene kord alustasin täpselt aasta tagasi (2020 augusti lõpus 3D treeningus) aga see jäi kooli ja koroona tõttu katki. Nüüd suve alguses (juuni 2021) alustasin uuesti KRVAs (mis on mu elukoha lähedal). Ala meeldib ja sobib mulle järgmistel põhjustel:

  • Vigastuste oht on üsna väike. Enamus tegevust toimub matil pikali olles (seega kuskilt pahasti kukkuda ei saa), lööke ei ole ja heiteid ei ole.
  • “Massaaž” ja “venitused” ehk siis keegi sisuliselt masseerib oma õla, puusaga, põlvega, kannaga, rindgerega, randmega vms kogu keha ja trenni käigus saab ka keha ilusti lahti venitatud 😀 Kontoritöötajale ideaalne.
  • Trenn on lõbus, saab tugevamaks ja paremasse vormi.

Minu jaoks on see bjj treening tervisesport, mitte näiteks võistlussport. See on miski, millega pean arvestama nii enda arengut hinnates kui ka trennis käitudes. Et ei võrdleks enda arengut mõne noore competitive fighter’iga (võib mõjuda demoraliseerivalt, kui areng ei ole sama kiire) või ei läheks nende tempoga/koormusega kaasa (et vältida vigastusi).

Mida pean meeles pidama

Kuula keha

Kuna ma olen juba vanem inimene (~35), siis pean keha kuulama ja ei saa päris noortega sama hullult rapsida. Kui saan vigastada, siis see paraneks ilmselt kauem. Samuti võtab (arvatavasti) kauem treeningute vaheline taastumine – eriti, kui on mõni raskem tund.

Kuigi matil saaks olla rohkem kui 2x nädalas ning iga kord oleks võimalik pingutada ka kõvasti rohkem, siis pean endale ise ütlema, et peaksin piiri. Taastumise aeg võib olla vabalt pikem ja trennipäevade vahel ei pea veel ise avatud matil iga hinna eest peale tegema.

Ühekülgne sport

“Ühekülge sport” on bit ajast, kui rulaga sõitsin ja põlv pidevalt valutas. Siis arst ütles, et see on “ühekülgne sport”.

Tagantjärgi see tundub loogiline ja püüan nüüd ka bjj-le midagi “üldisemat” juurde teha. Mingisugune ÜKT (üldkehaline treening) oleks tore aga kuna Kristiines ma ei midagi sellist leidnud nagu Tallinna Spordihalli ÜKTd, siis olen viimasel ajal pühapäeviti ühe üldkehalist liikuvust arendava rühmatrenni nädalas veel juurde lisanud. Natuke saab jõudu, tasakaalu ja üldist lihastoonust.

Brazilian Top Team Estonia treeningutega saab liituda kogu aeg ja grupid on avatud kõikidele tasemetele alates päris algajatest. Vaata ajakava kodulehel ja ilmu lihtsalt kohale.

Sügiseks on algkursustele registreerumine juba avatud. Arvan, et tuleb see 3 kuu pakett võtta ja ega siit enam pääsu ei ole. Treener rääkis viimases trennis, et varsti hakkame gi‘ga treenima, nii et ees on muutuste aega ja tuleb see ka endale hankida.

Kuidas see spordiala välja näeb

Kui gi on seljas, siis Brasiilia jiu-jitsu võib trennis välja näha umbes selline lõbus müramine.

Naiste roll ilma gi-ta võib olla näiteks selline. Gezary Matuda on BJJ blackbelt, 5x maailmameister.

Kui tahad veel rohkem vaadata, siis näiteks Youtube’i kanalid Pedigo Submission Fighting, Polaris Professional Jiu Jitsu Invitational, FloGrappling, Eddie Bravo 10th Planet Jiu-Jitsu on lahedad.

1. Jun 2020 |

2. semester sai täna läbi

Täna hommikul oli esimene õppeaasta viimane eksam minu jaoks. Varasemalt olen semestrit jooksvalt kajastanud:

Kuidas läks? Kõik ained sai tehtud üle ootuste hästi. Kokku 5 ainet, 30 EAP’d ja Helsingi Ülikoolist 10 EAP jagu Javat juurde. Aga ma olen üsna kindel, et need head hinded väga hästi minu oskuseid (nt kõrgemas matemaatikas või arvutivõrkude tundmises) ei peegelda küll 😀 Samasugust ülevaadet nagu 1. semestri ainetest ei oska esimese hooga kirjutada aga aegamööda ehk midagi meenub. Hetkel tundub, et esimese aasta enim mõtlemist mõjutanud aine oli Peeter Lorentsi “Hulgad, seosed, süsteemid”. Kindlasti soovitan, kui keegi veel mõtleb sellele.

Kirjutan edasi nii nagu juhtub ja asjad aegamööda meelde tulevad.

Continue reading “2. semester sai täna läbi”

28. Mar 2020 |

Uus semester ja kodus õppimine

Arvestades, et käesolev semester tuleb üsna keeruline, siis mõtlesin, et loon endale ideaalsed zone’imise tingimused. Et saaks vaikuses unustamatult progeda. Vahepeal söömas käia ja siis edasi progeda. Just oli kõik paika läinud kui… tuli viirus, rektori kiri jne ja koolimaja pandi kinni 😀 Seega, tuleb kodunt õppida ja see tuleb mul üsna kehvasti välja hetkel.

Continue reading “Uus semester ja kodus õppimine”

28. Feb 2020 |

Õppimisest (2. semestri 5. nädala lõpus)

Ma olen alati õppinud selle mõttega, et loomult pigem mitte-andeka kuid tööka (jah, ma teen kõvasti tööd) inimesena ma protsessi käigus otsin oma vaimse võimekuse piire. See aitab asja huvitavana hoida. Kui õigeid asju teha, siis kohati jõuad päris lähedale 🙂 Ceslava Kairane rääkis ühes praksis meile, et vaimse võimekuse piiriga on see jama, et see nihkub edasi. See mõte on mulle ka meeldinud ja mulle tundub, et see peab ka paika. Et kus arvasid piiri olevat, sealt tegelikult saab veel edasi. Hetkel ei leia viidet sellele, et kui inimene ütleb, et “ta enam ei jõua”, siis tegelikult ta alles 20% peal.

Java õppejõud Märt Kalmo tõi loengus hea paralleeli programmeerimise õppimise ja spordi (ja ka muusikalise instrumendi õppimise) vahel. Et soorituse tehnikat sa ei harjuta ülesandega (kõrgushüppe kõrgus või muusikapala), mille keerukus on võimekuse piiril või üle selle. Selles mõttes mulle meeldib väga Helsinki Ülikooli Java kursus (14 nädalat), kus liigutakse päris algusest ja tõesti päris väikeste sammudega. Enamvähem nii, et igat liigutust tõesti harjutad iga nurga alt läbi ja iga asi (erindid, failist lugemine, objekt jne) on päris omaette peatükk. Ma teen neid “Soome Java” ülesandeid (tänaseks üle 200 pushi ja üle 100 lahendatud ülesane) enda päris kooli Java kodutööde soojenduseks, et need päris ülesanded siis käte värinal avada 🙂

Eks paistab, kuidas ma sellest Javast läbi rooman. Ahjaa. Üks asi, mis ma olen endale aegajalt meelde tuletanud on see, et oluline on, et uudishimu ei kaoks. Sest see on kõige hullem asi, kui inimesel ei ole huvi ja uudishimu maailma vastu.

31. Jan 2020 |

2. semestri algus – üsna kiire

Teine semester on alanud üsna tempokalt. Sel semestril on mul 5 kohustuslikku ainet. Valik otse tüüpõppekavast. Ühtegi valik- ega vabaainet ei võta. Inglise keele deklareerisin aga hiljem muutsin deklaratsiooni.

Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine (ICA0001) tegemise võti, mida ma loodan, et töötab, on teha kõik oma virtuaalmasinad välisele kettale. Mul on 1TB SanDisk Extreme Portable SSD, mis töötab üle USB-C. Peaks olema piisavalt kiire küll, et operatsioonisüsteeme jooksutada. Samuti ei pea muretsema selle pärast, et snapid liiga palju ruumi võtaks. Kuna mul on dual-boot arvuti ja Ubuntu partitsiooni tegin ainult 40GB, siis enda arvutisse mul need asjad hästi ära ei mahuks.

Kuna koolis on päris kiire internet (vt pilti), siis operatsioonisüsteemide ISOsid on üsna mõnus alla laadida. 5-7 GB failid tulevad 1-2 minutit.

IT-kolledži wifi kiirusega 1.2 Gbps. 19.12.2019

Sel semestril on kavas veel Java (ICD0019), Arvutid (IAX0043), Arvutivõrgud (IEE1100) ja Kõrgem matemaatika (ICY0030). Kõige murettekitavam on ehk Java. Kui ma õigesti aru sain õppejõu kommentaaridest, siis eelmisel semestril Pythoni hinded olid paljudel pigem tagasihoidlikud.

IT-kolledži hästi hoitud saladus on Nurk – üldkasutatav klass 2. korrusel, kus on ülimalt hea töötada. Mugavad toolid (võrreldes raamatukoguga), enamasti tühjus, vaikus ja kiire internet. Lõppu üks meelelahutuslik video ka:

Ma olin täiesti mindblown, kui seda esimest korda nägin. Mis moodi see tüüp keskendub.

ps. Neid kiirus- ja mahuühikuid, mis eelpool tekstis toodud, on ilmselt 10 aasta pärast huvitav vaadata 🙂

 

25. Jan 2020 |

IT-süsteemide arenduse (IADB) õppe esimene semester

Vaata ka:

Või noh, tegelt kogu kooli kategooria on super 🙂


Esimene semester sai sel nädalal läbi. Ülehomme algab uus, kell 8 hommikul. Kirjutan lühidal siia ka, kuidas asjad läksid.

Algus on olnud üsna pöörane. 7 ainet (35 EAP) tehtud. Kaks neist olid pisemad. Matemaatika täiendusõpe (YMA0090) 3 EAP ja programmeerimise täiendusõpe (ITI0002 ) 2 EAP. Teised kõik suured 6 EAP:

  • Diskreetne matemaatika (IAX0010)
  • IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid (ICY0004)
  • Hulgad, seosed, süsteemid (ICY0024)
  • Sissejuhatus infotehnoloogiasse (ITI0101)
  • Programmeerimise algkursus (ITI0102)

Kirjutan praegu lühidalt aga täiendan tulevikus, kui midagi meenub.

Diskreetne matemaatika

See õppeaine tundus alguses märksa keerukam. Sisuliselt on aine läbimiseks vaja endale selgeks teha kümmekond arvutusprotseduuri. Näiteks loogikafunktsioonide minimeerimine Quine-McCluskey meetodil, Karnaugn kaardi abil, funktsiooni esitamine Reed-Mulleri baasis jne. Soovitan käia loengutes, praktikumides, lahendada ise näidisülesandeid ja kindlasti Moodle testid ära teha (10% hindest!) ja kodutöö hästi korralikult teha (10% hindest + saad kõik vajaliku selgeks).

Õppejõududel on väga hea õpik aine läbimiseks ning rohkelt õppematerjale. See aine on täiesti tehtav.

Loengud on esimestel kordadel kõvasti ülerahvastatud (kaks auditooriumit on täis). Pärast paari esimest loengut kolitakse ühte audikasse ja lõpuks ei jää sinnagi eriti kedagi. Põhitöö tehakse ära praksides. Loenguid saab nii otse kui ka järelvaatamisena videost vaadata. Ma ise vaatasin otse (sest nii püsib tempo peal) ja tegin seda raamatukogus.

Hulgad, seosed, süsteemid

Kontrolltööd ja eksam on avatud materjalidega. Ma seda alguses ei teadnud. Aga, isegi nii ei ole võimalik ilma õppimata ainest läbi saada, kui asjadest tegelikult aru ei saa. See on selline aine, kus asjadest aru saamine võib võtta natuke aega. Mõned asjad said selgeks alles pärast eksamit. Näiteks hakkasin kahtlema, kas väiksem naturaalarv on suuremas naturaalarvus elemendiks või on ta suurema naturaalarvu elemendi elemendiks 😀 Õige vastus on vist siin. Olen mõelnud, kas võiks kiirelt lahti kirjutada peamised keerukused, mis ette tulid. Aga noh, vaatab.

Hulgad, seosed, süsteemid on osalejate keskmise hinde poolest 2. kohal, kui reastada alates kõige madalamast. Allikas: TalTech ÕIS, 2017-2019.

Aine tehtud saamise võti on see, et orienteerud tähistes ja mõistetes ning oskad hulgateooria kirjutised enda jaoks ümber sõnastada “inimese keelde”. Näiteks tead, et seos on korteežide kogum, funktsioon on funktsionaalne seos, omadus on osahulk; iseenda elemendiks ei olda; iseenda osahulgaks ollakse jne.

Kindlasti üks huvitavamaid aineid aga kohati hakkas kontrolltöödeks ettevalmistamise koormus segama progemise ülesannete lahendamist. Loengud on huvitavad, hea huumorimeele ja näitelugudega õppejõud. Soovitan kasutada õppejõu tehtud õpikuid. Nendes on päris häid näiteid, mis aitavad asju mõista. Ma kasutaksin selle aine iseloomustamiseks sellist “gurmee aine” terminit, kuna seal oli lihtsalt umbes 20-30 tudengit päevaõppest (ÕIS näitab, et kokku deklareerunuid 87). Võrdluseks, progemise algkursusel oli 550 😀

Programmeerimise algkursus

See on päris krõbe aine ja sain selle üsna napilt tehtud. Kursus võtab hästi palju aega. Kursusele oli registreerunud umbes 550 tudengit (päevaõppes ja kaugõppes). Osade jaoks oli see ilmselt väga lihtne, teiste jaoks (nagu mina) üsna raske. Mõtlen kindlasti kursuse uuesti teha, et APIt ja OOPi puudutav osa ka ära teha. Sel korral jäin seal täiesti hätta.

📌 Õppeaine Youtube’i kanal on leitav siit, et saaksid huvi korral vaadata, mida seal tegime.

Aine seisneb suures osas iseseisvalt ülesannete lahendamises. Igal nädalal on 2 ülesannet, millest üks on lihtsam ja teine raskem. Lahenduste korrektsust kontrollivad ja tagasisidet annavad automaattestid, mida võid kasutada lõputult. Selleks, et ülesanne saada arvestatud, peab test andma vähemalt 50% tulemusest. Õppejõud (Ago Luberg – lihtsalt super õppejõud!) ja abiõppejõud on alati kättesaadavad kursuse Discordis, kui kuskile takerduma peaks. Probleemid tavaliselt korduvad ja vahest aitab lihtsalt Discordi kerimine, et vaadata, kas keegi on sama keerukuse otsa juba sattunud. Õppematerjaliks on Pydoc (ja loomulikult kogu internet). Saan aru, et progemises sellise eesti keelse õppematerjali olemasolu ei ole üldse levinud.

📌 Soovitan: Alguses kõik ülesanded 100% peale ära pusida. Esimesed asjad annavad lihtsalt nii palju punkte võrreldes ajaga, mis neisse tuleb panna. Hiljem mingisugust minesweeperi algoritmi või OOPi asju ilmselt pusid hulga kauem. Algkursus on natuke eksitav nimi. Ma olen varasemalt teinud TÜ programmeerimise alused kursuse (3 EAP), mis oli palju lihtsam. Aga jah, eks heale tasemel jõudmiseks ongi vaja aega sisse panna.

Nii praksid kui loengud on esimestel kordadel kõvasti ülerahvastatud. Hiljem see pisut muutub. Kuna loengud ja praksid kantakse videona ka üle, siis ei ole kohalkäimisel tegelikult eriti mõtet rohkem kui see, et saab vajadusel abiõppejõududelt nõu küsida. Praksides on peamine kodutööde vastamine, mis võtab meeletu aja (võid mitu tundi järjekorras oodata).

Sissejuhatus infotehnoloogiasse

Loe Marko blogist. Õppejõud professor Tanel Tammet.  Väga huvitav sissejuhatav aine. Aine kodulehe (sh loenguvideod ja materjalid leiab siit). Igal nädalal 2 loengut ja loengutes käsitletud teemade kohta testid. Eksami kordamisküsimused ja vahetööde küsimused on mul siin olemas.

Loengud on esimestel kordadel kõvasti ülerahvastatud (2 auditooriumit on täis). Pärast paari esimest loengut kolitakse ühte audikasse ja lõpuks ei jää sinnagi eriti kedagi. Loenguid saab nii otse kui ka järelvaatamisena videost vaadata.

IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Loe Marko blogist. Õppejõud Kaido Kikkas. See on sisuliselt kohustuslik aine, mis annab 6 EAP ja midagi eriti tegema ei pea. Eksam on üks lehekülg esseed kirjutada.

Loengud on esimestel kordadel kõvasti ülerahvastatud (2 auditooriumi on täis). Semestri lõpus ei ole loengutes eriti kedagi.

Praegu siin pooleli aga kirjutan edasi.